Kõik Tallinna koolid võtavad sügisest kasutusele e-õpilaspileti
Seni on e-õpilaspiletid kasutusel olnud ligikaudu 15 Tallinna koolis. Mõnes neist on e-õpilaspilet kasutusel, kuid erinevaid lahendusi pole veel hankida jõutud, mõnes koolis on aga peale e-õpilaspileti kasutusel näiteks toitlustamise lahendused ja uksesüsteemid.
"Kasutusel on erinevaid e-õpilaspileteid, mida pakuvad ka erinevad firmad, kuid nende erinevus seisneb peamiselt visuaalses küljes. Ühiseks jooneks on see, et nende tehnoloogia on sarnane ja neid on võimalik vajadusel omavahel ühildada," rääkis Delfile seni kasutuses olnud e-õpilaspiletitest haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala.
Kui seni kasutati e-õpilaspiletit ligi kuuendikus koolidest, siis nüüd on haridusameti eesmärk võtta e-õpilaspilet kasutusele kõigis Tallinna koolides. Uus kaart erineb vanadest peamiselt vaid väliselt, kuid täiendati ka nende koolide lahendusi, kus oli varem kasutusel vaid mõni e-õpilaspileti lahendus. Koolides, kus e-õpilaspiletid juba olemas olid, neid välja ei vahetata.
"E-õpilaspilet on eelkõige õpilase isikut ja õppimist tõendav dokument," rõhutas Rannala. "E-õpilaspileti eeliseks varasema paberpileti ees on kindlasti operatiivsus ja mugavus, seda saab kasutada erinevate e-lahendustega: ühistranspordis isiku ja sõiduõiguse tuvastamiseks, erinevad läbipääsud koolis, toitlustamisel õiguse tuvastamine, isiku tuvastamine raamatukogus raamatute laenutamisel, koolikapi avamisel, printimisel jpm," kirjeldas Rannala e-õpilaspileti eeliseid.
Uksekaardi lugejad on juba paigas
Selleks, et lapsed kaardiga näiteks koolimajja, raamatukokku ja sööklasse pääseksid, paigaldati suvel ka uksekaardi lugejad. "Paigaldustööd on praktiliselt lõppenud ning hetkel käib veel süsteemide häälestamine," märkis Rannala. "Õpilased saavad kooliukse avada e-õpilaspiletiga, mis tuleb uksele paigaldatud lugeja lähedusse asetada."
"Lisaks paigaldatakse koolidesse söökla lahendused, mis sisaldab samuti e-õpilaspileti lugejat, millega õpilased registreerivad oma söögikorra. Samuti paigaldati toidu väljastajale tahvelarvuti, kust on võimalik tuvastada söögikorra õigus ning pidada toitlustuse arvestust. Täiendavalt paigaldatakse e-õpilaspileti lugeja koolide raamatukogudesse, millega saab operatiivselt tuvastada õpilase andmed ning väljastada soovitud raamatuid," selgitas Rannala.
Kuna ilma elektroonilise kaardita enam kooli sisse ei pääse, siis paigaldati koolidesse ka välisukse lahendused, mis sisaldavad videofonosüsteemi, mille kaudu saab kontrollida, kes ukse taga on, ja seejärel külalistele kooliukse avada. Muidugi võib juhtuda ka, et mõni õpilane lihtsalt oma kaardi maha unustab. "Senine koolide praktika näitab, et koolis peavad vajadusel olema varukaardid, mida saab sellisel juhul kasutada," osutas Rannala.
Kaaluti ka e-õpilaspileti hoopis ID-kaardiga sidumist, kuid see eeldab ID-kaardi lugejat, mille kasutamine oleks ebamugavam ja võtaks rohkem aega. "Seetõttu oleks koolis, kus korraldatakse sadade õpilaste toitlustamine 20 minuti jooksul, andmete lugemine kaardilugejaga liialt aeganõudev ja kohmakas. Uued e-õpilaspiletid on puutevabad ja seetõttu oluliselt kiiremad ja mugavamad."
Võimalik oleks e-õpilaspilet siduda ka mobiiltelefoniga – mitmes Tallinna koolis on m-õpilaspilet ka järele proovitud. "See muidugi eeldab, et õpilastel on olemas nutitelefon. Kindlasti on see üks suund, kuhu olemasolevat lahendust tulevikus edasi arendada," sõnas Rannala.
