Kogenud autojuht: arusaamatu on seadus, mis annab jalgratturile õiguse sõita jalakäijate ülekäigurajal üle tee

Liiklusseaduseelnõu uuenduse uudise peale avaldas üks Rahva hääle lugeja arvamust, et vahtraleht peaks olema ikkagi kohustuslik. Samuti pole aktsepteeritav arusaamine, et kiiruse ületamine 10km/h lubatust kiiremini on normaalne.

Olen mõnikümmend aastat rooli keeranud ja arvan järgmist:

1. Vahtraleht peab olema kohustuslik kui info teistele liiklejatele, sest vilumus saabub ajaga ja kaks aastat algajana on mõistlik aeg. Väide, et autoõpetus on läinud paremaks ja sellest tulenevalt pole vahtralehte vaja, on puhas eksitamine, sest kogemusi koolist ei osta. Ka on meil üsna tihti skandaale sellega, et koolide õppekvaliteet jätab soovida ja riigieksami esimese korraga läbinute protsent on väike.

2. Nõuka ajast on püsinud arusaam, et kiirustamine liikluses on normaalne ja aeglasem liikleja on tropp. Linnas on kiiruseks 50km/h ja see pole mitte kiusu päras,t vaid ikka selleks, et selle kiiruse juures toimunud kokkupõrge jalakäijaga annab suurema tõenäosuse nõrgema poole ellujäämiseks. 60 ja enama kiiruse juures toimunud avarii puhul on jalakäija ellujäämise tõenäosus juba hulga väiksem. Nii lihtne see ongi. Seega arusaam, et lubatule + 10 on OK.. pole tegelikult õige.

3. Arusaamatu on seadus, mis annab jalgratturile õiguse sõita jalakäijate ülekäigurajal üle tee! Ja samas peab ta seda tegema jalakäija kiirusega. Täielik praak seadus. On ainult aja küsimus, millal mõni jalgrattur sebral surma saab. Tuletan meelde, et jalakäijate ülekäigurada on algselt mõeldud jala käijatele!

4. Kas trahvide suurendamine vähendab liiklussurmade arvu? Kardan, et mitte. Liikluspolitsei patrullide arvu tõstmine aga ilmselt küll. Mõtlemise koht!

Kokkuvõtteks arvan, et eelpool kirjeldatu on märk sellest, et oleme sattunud stagnatsiooni mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid ka talupoja tarkus kipub meelest minema, et kui miski asi on OK ja töötab, siis ei pea seda alati parandama asuma. Kas on siis selleks vajadus suurte Euroopa tegijatega samastuda või neile meelepärane olla? Pole vaja otsida Spunki. Tegeleda tuleb asjadega, mis on halvasti ja mitte ajaviiteks uusi rumalusi välja mõelda. Eriti nukraks teeb rahaga mängimine.

Kui väidetakse, et trahvide tõstmine suurendab liikluse turvalisus, siis millisele uurimusele tuginetakse? Pigem arvan, et tegelik põhjus on teenida tulu riigi eelarvesse. Samas liiklejate hoiakute kujundamine ja politsei mkotiveerimine on kallis ja keeruline. Aga see oleks mõistlik lahendus.