Ukraina kardab Venemaa invasiooni ja samme iseseisvuspäeval
Ukraina idaosas jätkuvad lahingud valitsusvägede ja Venemaa toetatud nn separatistide vahel. Rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul tulistatakse teineteise positsioone igal õhtul kümneid kordi. Kasvavate pingete ajal on Venemaa paigutanud Ukraina piiridele mereväe- ja õhujõudude üksused, maaväed ja sõjatehnika, sh õhutõrjesüsteemi S-400 Triumf.
Vene jõudude praegune paigutus võimaldab ähvardada või viia läbi sõjalisi operatsioone Ukrainas erinevatest suundadest, suurendades Ukraina haavatavust Venemaa või Venemaa toetatud nn separatistide jõudude suhtes, märkis mõttekoda Institute for the Study of War eelmisel nädalal. Vägede paiugtamine kujutab endast Venemaa jõu kasutamise võimekuse suurendamist, andes märku võimalikest ettevalmistustest ulatuslikuks sõjaliseks konfliktiks.
Ka Ukraina president Petro Porošenko hoiatas neljapäeval, et täiemahulist invasiooni Ukrainasse ei saa välistada, arvestades pingete kasvu riigi idaosas ja Krimmi poolsaarel.
Ukraina kaitseministeeriumi luureteenistuse väitel toetab Venemaa Donbassi nn separatiste üha aktiivsemalt sõjatehnika, lahingumoona ja muu vajalikuga. Ka täheldati sel nädalal Makiyivka lähedal luureandmete kohaselt umbes 160 Vene regulaarväelase kohalolekut.
Neli paakvagunit kütusega saabus sel nädalal Ilovayski linna, samuti kaks vagunitäit laskemoona, kolm rongialust sõjatehnikaga, sh kaks lahingumasinat, kolm sõjamasinat ja üks Grad raketiheitja. Rovenki linna saabus 11 paakvagunit kütusega ja Dovzhanskisse kolm rongialust relvade ja muu sõjatehnikaga.
“Ma arvan, et me näeme kavandatud eskalatsiooni möödu kogu kontaktjoont – ägedamat pommitamist ja palju rohkem vägivalda ja võitlemist,” ütles Alex Kokšarov, IHS Markit riskianalüütik ajalehele Financial Times. “Kui separatistidel oleks rohkem valdusi, ei oleks see poliitiliselt Venemaa jaoks läbirääkimistel kasulik, aga kui suudetakse provotseerida Ukrainat konflikti astuma, võib see mängida Venemaa kasuks… nende soov on näidata Kiievit kui ebausaldusväärset partnerit ja leida sellele toetust läänest.”
Hukkunute arv kasvab iga päevaga ja on juba praegu suurim alates 2015. aasta augustist.
Kolmapäeval, 24. augustil tähistab Ukraina 25 aasta möödumist riigi iseseisvumisest. Kokšarovi hinnangul võib see olla jõuline ja sümboolne hetk, mil sõjategevus võib puhkeda.
Putinil oleks siis kümme päeva G20 alguseni, mille jooksul seada lääs ebamugavasse olukorda, leidis ta usutluses ajalehele Financial Times.
Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi hinnangul ei ole aga Ukrainal põhjust Vene vägede piiridele kogunemise pärast liigset muret tunda, hinnates seda tavapäraseks koondumiseks seoses regulaarsete sõjaväeõppustega.
Pentagoni pressiesindaja Jeff Davis ütles, et Washington ei pea tõenäoliseks Venemaa invasiooni, märkides, et USA jätkab tähelepanelikult olukorra hindamist. “Ma arvan, et me näeme vägede koondumist seotuna peatselt toimuvate sõjaväeõppustega. Tegu ei ole, nagu arvatakse, Vene vägede tohutu koondumisega,” selgitas Davis, tunnistades, et riik tunneb muret kasvavate pingete pärast Ukraina ja Venemaa vahel.
Ka Ameerika Ühendriikide asepresident Joe Biden kutsus reede õhtul telefonivestluses president Porošenkoga üles vaenupooli pingete eskaleerumist vältima. Biden rõhutas vajadust konflikti poliitiliseks ja diplomaatiliseks lahendamiseks.
