Mida teha, kui kohtad karu?
Looduses karuga kohtudes tuleb tegutseda paanikata ja kohtumispaigast kohe rahulikult lahkuda. Igasugune äkiline käitumine ja meelelahutuslikel eesmärkidel lisahäirimine võib kontakti normaalset lahenemist vaid halvendada. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi soovitab meeles hoida vanasõna „Karul on üheksa mehe jõud, aga ühe mehe aru“, teatatas keskkonnaamet.
Sügisel valmistuvad karud taliuinakuks, püüdes oma energiavarusid lisaks metsas saadavale täiendada ka mesilaid rüüstates. Sel aastal on keskkonnaametile teatatud ligi 80 pruunkaru rüüstatud mesitarust. Kuigi see arv on tagasihoidlikum kui varasematel aastatel, võib mesilate rüüstamine sügisperioodil sageneda. Igal aastal murravad karud Eestis ka mõned veised ja lambad.
Pruunkaru on Eesti põlislooduse hea tervise sümbol, kuid mesinduses ja karjakasvatuses tuleb arvestada, et kiskjad püüavad oma toidu kätte saada vähese vaevaga. See tuleks neile aga võimalikult keeruliseks teha ehk iga mesinik ja loomakasvataja saab kiskjakahjude tekkimise riski ennetada.
Keskkonnaamet soovitab kiskjakahjude ennetamiseks ajada kariloomad sügisperioodil ööseks lauta või korraliku piirdega öötarandikku. Peale tõhusa elektrikarjuse aitab kiskjakahjusid vähendada karjavalvekoerte kasutamine. Mesilate rüüstamist aitab oluliselt vähendada mesitarude ümbritsemine elektrikarjusega.
„Suurkiskjate poolt mesilale või põllumajandusloomale tekitatud kahjustusest peaks hüvitamisest huvitatud vara omanik võimalikult kohe teavitama keskkonnaametit, kes hindab kohapeal kahju suurust ning teeb otsuse kahjude hüvitamise kohta. Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel. Samuti hüvitatakse kulutused, mis on tehtud selliste kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele,“ ütles Talvi.
Tulenevalt looduskaitseseadusest hüvitas keskkonnaamet 2015. aastal pruunkaru poolt 78 mesinikule tekitatud kahjusid kogusummas 63 247 eurot.
