Kohus mõistis kaks tehnoülevaatuse töötajat süüdi altkäemaksu võtmises ja ametialases võltsimises
24-aastasele Luivile mõistis kohus kahe aasta ja nelja kuu pikkune tingimisi vangistuse kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga ning 69-aastasele Tederile üheaastase tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga. Karistuse hulka arvati mõlema puhul eelvangistuses juba kantud üks päev.
Lisakaristusena kohaldas kohus Luivile kaheks aastaks ja kuueks kuuks ning Tederile üheks aastaks töötamise keeldu tehnoülevaatajana ja tehnoülevaataja abina.
Luivilt mõisteti kohtuotsusega välja süüteoga saadud 461 eurot ja Tederilt 40 eurot. Menetluskuluna peab Luiv tasuma 1145 eurot ja Teder 600 eurot.
Mõlemad süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata.
Tederit süüdistati kolmes altkäemaksu võtmise episoodis, mis pandi toime alates 24. septembrist 26. novembrini 2015. Kõigis episoodides võttis Teder süüdistuse järgi altkäemaksu 10–20 eurot selle eest, et erinevate riketega autod ülevaatuselt läbi lasta.
Luivi süüdistas prokuratuur kokku 25 altkäemaksu võtmise episoodis, mis olid toime pandud 21. septembrist 18. novembrini 2015. Altkäemaksu summaks oli iga kord umbes 10–40 eurot.
Menetlust juhtinud ringkonnaprokurör Allar Nisu selgitas, et antud juhul on oluline saata ühiskonnale signaal, et katkiste autodega liikluses osalemine ei ole vastuvõetav – see on ohuks nii kõigile liiklejatele kui ka ümbritsevale keskkonnale. "Süüdistatavad lasid altkäemaksu eest ülevaatuselt läbi autod, mille tehnoseisund oli sagedasti väga vilets. Mõnel juhul lasti altkäemaksu eest ülevaatuselt läbi ka lubatust tumedamaks toonitud esimeste küljeklaasidega autod, kuid enamasti lasti altkäemaksu alusel ülevaatuselt läbi ikkagi autosid, millel esinesid olulised tehnilised puudused. Näiteks ei töötanud nõuetekohaselt pidurid, sõiduki kere oli läbi roostetanud, mootorid lekkisid õli ning heitgaasid ei vastanud nõuetele," selgitas prokurör Nisu.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on kriminaalpolitsei viimastel aastatel erilise tähelepanu alla võtnu just tehnoülevaatuspunktid. Paraku on mitmed menetlused näidanud, et jätkuvalt leidub neid inimesi, kes ei mõista enda vastutust ning lubavad teedele sisuliselt ka sõidukõlbmatud autod, seades sellega ohtu paljude inimeste elu ja tervise. „Enne raha pakkumist ja vastuvõtmist tuleb hoolega kaaluda, kas selline risk tasub ennast ära. Lisaks ohule liikluses, tuleb alati arvestada ka sellega, et varem või hiljem tulevad sellised juhtumid päevavalgele, millele järgneb ka kriminaalmenetlus, mis üldjuhul ei rikasta ühegi inimese renomeed positiivselt. Loodame, et pärast mitmete sarnaste juhtumite avalikuks tulemist vaatavad ka ülevaatuspunktide juhid üle kõik sellised riskikohad, et vähendada võimalust ebaausal teel tehnilise ülevaatuse saamist ning muudaks mõttemalli suunas, et ebaausatel töötajatel ei oleks tema ettevõttes kohta."
