FOTOD: Suure erandina Merkeli ette toodud haruldased kirjad tekitasid visiidipäeva emotsionaalseima tipphetke
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel külastas eile Tallinna toomkirikut, kus tema ja peaminister Taavi Rõivas said kiire ajalooekskursi ja ülevaate rüütelkonna mälestusvappidest. Uurida said nad ka erandkorras linnaarhiivi varakambrist välja toodud Martin Lutheri 1530. aastatel saadetud kolme kirja Tallinna raele.
Valitsuse kommunikatsioonibrüoo teatas sotsiaalmeedias, et kolme Lutheri saadetud kirja nägemine oli Merkeli emotsionaalne tipphetk toomkirikus. Uurisime pireke lähemalt, kui haruldased ja erilised need kirjad õigupoolest on.
Tuleb välja, et omajagu. „See on suur erand, mis me tegime sel puhul,“ kinnitas Delfile Tallinna linnaarhiivi teadur ja ajaloolane Juhan Kreem, kelle sõnul on Lutheri kolm kirja talle kui ajaloolasele küll igapäevased leiud, kuid samas on need sedavõrd haruldased, et üldiselt neid arhiivist välja ei viida. Nüüd Merkeli visiidi puhul toodi kirjad päevavalguse kätte.
Toomkiriku koguduse õpetaja Arho Tuhkru ütles Delfile, et kirjade näitamine otsustati siis, kui pandi paika, et liidukantsler toomkirikut külastab. Aga miks just neid kirju Merkelile näidata?
„Kuna järgmine aasta on reformatsioon 500, kus Saksamaa roll on tänu Martin Lutherile niivõrd oluline ja selge, ja Tallinn kuulub koos Tartuga ka Euroopa reformatsioonilinnade nimistusse, siis reformatsiooni eelkõlana näidati siin toomkirikus Lutheri kirju,“ selgitas Tuhkru.
31. oktoobril 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millest sai alguse reformatsiooniliikumine, ja tuleval aastal möödub 500 aastat reformatsiooni algusest, mida tähistatakse üle maailma. „See on kõik järgmise aasta n-ö prelüüd,“ kinnitas Tuhkru.
Ajaloodoktor Kreem lisas, et Lutheri kirjad on olulised seetõttu, et need on märgid sellest, et Martin Luther Tallinna raehärradega otse suhtles. „Need on suure reformaatori autograaf, tema enda allkirjaga,“ märkis Kreem. Vaatame aga kirjade sisu ka. Kreem selgitas, et kirjadest tuleb välja see, et Tallinn pöördus Wittenbergi poole, et saada endale pädevaid jutlustajaid.
Esimene kirjadest on pärit 1531. aastast. „Linn on saatnud oma koolmeistri Wittenbergi uurima, et kas saaks mõni nende õpilastest tulla, ja Luther vastab, et ta hoiab silmad lahti,“ võttis Kreem kõige vanema kirja sisu lühidalt kokku. Teised kaks, 1532. ja 1533. aastal saadetud kirjad näitavad, et Luther pidas oma lubadusi. „[Need kaks] on sulaselged soovituskirjad, niimoodi nagu tänapäeva professorid neid ikka kirjutavad,“ võrdles Kreem ja märkis, et nende sisu on lühidalt selline: „Soovitan oma õpilast Tallinnasse ametisse.“
Nii et kirjade sisu on küll võrdlemisi lihtne, kuid need näitavad, et kuulus sakslasest reformaator suhtles otse Revaliga.
Linnaarhiiv märkis oma Facebooki lehel, et liidukantsler Angela Merkel ei olnud esimene kõrge Saksa ametnik, kellele sel suvel Lutheri kirju on näidatud. Juulis külastas linnaarhiivi Saksamaa liidukantsleri kultuuri- ja meediaküsimuste riigiminister Monika Grütters, kellele tutvustati arhivaalide püsinäitust ning näidati ka Lutheri kirju.
Tallinna linnaarhiivis säilitatakse kolme Martin Lutheri kirja: 3. maist 1531, 7. augustist 1532 ja 9. juulist 1533. Kirjad ise näevad välja sellised:
Tallinna kõige varasem otsekontakt suure reformaatori Martin Lutheriga pärinebki 1531. aastast. Raad soovis linna vaimulikkonna paremaks juhtimiseks sisse seada superintendendi ameti ja värvata sellesse Wittenbergis õppivat Heinrich Bocki Hamelnist. Läbirääkimisi saadeti pidama Tallinna linnakooli rektor Joachim Walther, kes oli samuti Wittenbergi ülikooli kasvandik.
Esimene Lutheri saadetud kiri on avaldatud eesti keelde tõlgituna koos põhjaliku kommentaariga Tallinna ajaloo lugemikus. Tõlge saksa keelest:
Armu ja rahu Kristuses! Auväärsed, targad, armsad härrad. Teie palve peale lasin ma magister Henricus Hamelniga kaubelda, aga ta keeldub sellisest ametist väga kindlalt, ning mõned arvavad veel, et ta pole selliseks ametiks piisavalt küps, vilunud ega järele proovitud. Seepärast tänab ta Teie Auväärsust sõbralikult. Nii olen ma mõne teise järele ringi vaadanud, aga pole meie juures kedagi selleks kõlbavat leidnud, olen aga valmis juhuks, kui mõned tulevad, kes siis Teie Auväärsusele sobivad, ja teen meeleldi endast oleneva sellejuures. Oleks aga hädapärane ja vajalik, et teie linn peaks mõningaid õpilasi stuudiumis, ja eriti manitsesin ma seda Joachimi [Waltherit] selleks, et teil endal oma persoonid oleksid. Niisiis palus ta mind, et ma Teie Auväärsusele kirjutaksin ja paluksin, et Teie Auväärsus teda siin kolm aastat stuudiumis hoiaks ja määraks, kuna tema asemel küllap keegi teine [Tallinnas] käepärast on. Seepärast palungi ma, et Teie Auväärsus vaataks, sellel ajal, kus persoone igal pool vähe on, mis sugugi hea ei ole, ja aitaks Jumala riiki ja kiitust suurendada, nii nagu mina olen valmis Teie Auväärsuse jaoks trööstiga. Tänan teid kingiks saadetud nugise[naha] eest sõbralikult. Seega andku Jumal, kes teis oma tööd alustas, [et ta] armuliselt seda hoiaks ja rikkalikult tugevdaks. Amen.
3. mai 1536 Martinus Luther.
[P.S.]: Siis on siin ka üks Matthäus Roesken, kes enne oli teil linnajutlustajaks, kes oleks teie maal kah hea, palub aga teie abi stuudiumiks. Teda soovitan teile.
[Raesekretäri märkus:] Saadud kätte Anno 31, 12 juuni doctor Martinolt, palutud superintendendi asjus.
Lutheri kirjade taustana selgitas linnaarhiiv Facebookis, et Eestisse jõudis Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane reformatsiooniliikumine 1523, mil Tallinna raad võttis uued ideed omaks ja peagi keelati all-linnas katoliku missade pidamine.
14. septembril 1524 toimus Tallinnas pildirüüsteks nimetatud mäss. Reformatsiooni ideedest vaimustunud linlased lõhkusid pühakute kujusid, kuna arvasid nii võitlevat õige asja eest. Rüüstamata jäi vaid Niguliste kirik. 1525. aastal võttis raad dominiiklaste kloostri hooned linna valdusesse, millega parandati auklikku linna eelarvet. Toompea jäi veel tükiks ajaks katoliiklikuks.
