Liiklusraev muinastulede öölt lahkudes: mees istus me auto kapotile ja ähvardas, et tema sõbrad lõikavad mu mehe tükkideks
Käisime kaaslasega nädalavahetusel Pärnu lähistel muinastulede öö üritusel. Olgu siinkohal öeldud, et kumbki meist pole eriti alkoholilembene ning erandiks ei olnud ka see pidu, mis möödus vägijooke tarbimata.
Sellest hoolimata oli pidu väga meeleolukas lõpp suvele ning inimesi oli tõesti palju. Parklast välja sõites tundus nagu iga inimene oleks eraldi autoga tulnud. Usun, et viimased lahkujad ootasid parklast välja sõitmist 1,5-2 tundi. Meie valisime ürituse lõpus trügimist ennetavalt parkimiskoha, kust välja sõites ei pea liikluskorraldust järgides kellelegi teed andma. Nii pääsesesime umbes 45 minutiga liikuma, mis oli seda lõputut autode rida vaadates üpriski kiirelt.
Parklast väljasõit oli tõeliseks pudelikaelaks. Meie rida sõitis otse väljapääsu suunas, mööda parempoolseimat parkimiskohtade vahelist sõidurida. Aeg-ajalt lasti mõni vasakult tulija vahele nagu viisakusest ikka tehakse. Vahetult enne parklast väljasõitu lasti meie ees oleva auto ette jälle mõned vasakult tulijad vahele.
Seega arvasime, et on vägagi okei, kui meie eesõigusega rida nüüd samuti mõne auto võrra parklast välja liikuda saaks. Kuid seda ei arvanud vasakult väga agressiivselt meie ritta pressiv sõiduauto. Olgu mainitud, et hämaras paistis autoroolis naine, kõrvalistuja kohal mees ja tagaistmelt paistsid turvatoolidest väikesed ümbritsevat uudistavad peanupud.
Imestasin, kui tugev võib olla sõiduauto küljeklaas
Autos istunud kaasreisija käitus juba autos vägagi ebaviisakalt, erinevaid väga konkreetse tähendusega käemärke näidates. Seega ei tulnud kuskilt "head tahet" selline inimene vahele lasta. Olgugi, et ta oli lasknud autoroolis oleval naisel auto ninaga juba põhimõtteliselt vastu meie auto tulesid sõita. Kuna selline käitumine vahetult enne südaööd ja 200-kilomeetrist kojusõitu ajaks harja punaseks enamikul autojuhtidest, üritasime ka meie edasi sõita.
Vasakult rünnanud halli sõiduauto kaasreisija ei arvanud sellest aga midagi. Tuli autost välja ning istus demonstratiivselt meie auto kapotile. Signaalimärguande peale viibutas taas keskmise sõrmega ning karjus üle parkla ilmselt terve roppsõnade leksikoni ette. Usun, et peale meie oli seda ka kõigisse lähematesse järjekorras ootavatesse autodesse kuulda.
Sellise bravuuritsemise peale astus autost välja minu kaasreisijast elukaaslane, kes palus härrasel meie auto pealt maha tulla. Selle peale tuli ainult järgmine roppuste laviin, mis tipnes lubadustega, et härra sõbrad lõikavad minu elukaaslase tükkideks, kui nende autot kohe vahele ei lasta. Kuna ta tuli sõneledes auto kapotilt ära, sain autot jälle liiklusvoolus mõnikümmend sentimeetrit edasi lasta. Samal ajal istus autosse minu elukaaslane, sest arusaadavalt oleks tolle härrase järgmine liigutus olnud füüsiline rünnak.
Selle peale jooksis vihane härra minu autopoolele, krabas lahti auto ukse ning üritas autosse tungida. Eesmärki ei julge pakkuda. Kuna olen naine, siis eeldan, et härral oli vähemalt nii palju mõistust, et tal oli plaanis midagi sõidu takistamiseks teha, mitte otseselt mind vigastada. Aga seda me ei saanudki õnneks teada, sest suutsin ukse ta käest lahti rebida, kinni tõmmata ning lukustada. Siinkohal vabandan, et tekitasin härrale tõenäoliselt kergema muhu auto ust kinni tõmmates, sest tema üritas samal ajal agressiivselt autosse siseneda.
See rusikahoop, mis auto ukse sulgemise järel meie auto küljeklaasi tabas, pani mind tõeliselt imestama, kui tugev võib olla üks sõiduauto küljeklaas. Muidugi saatis seda kõike roppuste rahe.
Tekkis hirm, et ta võib meie auto tõesti ära lõhkuda
Kogu see tsirkus võis kesta 5-10 minutit, mille jooksul oli üldine liiklusvool ja ummik liikunud maksimaalselt pool meetrit. Kuna härra oli uskumatult agressiivne ning ei kuulanud ühtegi sõna kaasliiklejatelt, mida talle parklas kehtiva parema käe reegli kohta selgitati, tekkis hirm, et ta võib reaalselt meie auto ära lõhkuda.
Lasime selle auto ninapidi meie ritta vahele, sest mida sa tuuleveskiga ikka võitled.
Ning jätkus ummikus ootamine.
Lõpptulemusena suutis antud auto trügida ca 2-3 auto võrra ettepoole ning normaalse liiklustihedusega maanteele jõudes oli meist umbes sada meetrit eespool.
Siit tekkis nii mõnigi küsimus.
Kallis härra kaasreisija, mida Sa üritasid sellise bravuuritsemisega saavutada? Kas see oli väärt neid videosid, mis Sinust ilmselt teistest autodest tehti ning hiljem kuhugi postitatakse?
Ning mis peamine, mis eeskuju Sa näitasid ja mida õpetasid nendele Sinu autos olnud väikestele peanuppudele, kes kõike toimuvat hirmunud nägudega pealt vaatasid?
Kas see maksimaalselt 100 meetrit võitu maanteel on tõesti sellist tsirkust väärt? Seda enam, et seda peavad keset ööd nägema Sinu enda autos olevad väikesed lapsed.
Kui me laskuks Sinu tasemele, võiksime loole lisada ka meie autos tehtud videosalvestuse ning saaksid sirge seljaga Tallinna tänavate kurikakangelase kõrvale seista.
Kuna Sul olid autos väikesed lapsed ja naine, kes milleski süüdi ei ole, siis me seda siiski ei tee.
Siinkohal tervitaks 7*5MJR auto kaasreisijat, sooviks edaspidiseks rahulikumat meelt ning ka auto tehniline ülevaatus ära teha!
