„Marianne´i rind on paljas, kuna ta toidab rahvast – ta ei kanna loori, kuna ta on vaba!“ kuulutas Valls esmaspäeva õhtul sotsialistliku partei liikmete ees esinedes. „See ongi vabariik!“

Osades kommentaatorites tekitas Vallsi "burkiinikeeldu" õigustav märkus meelepaha ja puhkes kunstiajalooline diskussioon. Ajaloolane Mathilde Larrere võttis Twitteris peaministri kommentaari põhjalikult ette, alustades repliigiga: "Kretiin! Marianne´i rind on paljas, kuna see on allegooria!"

Seejärel selgitas ajaloolane, et naine valiti Prantsuse revolutsiooni sümboliks aastal 1792 seetõttu, et varasematele maskuliinsetele kuningaportreedele paremini kontrasti pakkuda. Paljas rind tuleneb klassitsismile omase sümbolikeele kasutamisest – antiikajal oli see vabaduse sümboliks. See ei tähenda, et Prantsuse revolutsioonide ajal oleks olnud naistel kombeks lõhkise särgiga tänaval käia.

Pealegi oli Delacroix hoopis Napoléoni keisririigi austaja, kelle kuulsal maalil ei sümboliseerinud Marianne Prantsuse vabariiki, vaid laiemalt vabaduse ideaali. Ja lõpuks – pärast III vabariigi algust 1840.-tel tekkis peagi vaidlus, kas riiki sümboliseerib paremini kaetud või katmata rinnaga Marianne. Teist versiooni peeti radikaalsemaks ja kodanlik Prantsuse vabariik kaldus eelistama mõistlikku ja riietatud naisekujutist.

„Ilmselgelt on see kujund mõeldud viitama vabariigile, mitte naiste olukorrale,“ lõpetas ajaloolane Twitteri-tiraadi. „Ja seda sellepärast, et ükski neist härradest ei kujutanud tollal ette ajastut, kus naistel oleks kodanikuõigused, vabadus ja hääleõigus.“

Viimase illustratsioonina lisas Larriere oma seinale New York Timesi karikatuuri burkiinikeelu kohta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena