Aylan Kurdi surmast möödub aasta. Euroopa Liit toibus šokist ja pööras põgenikele selja?
Täna möödub aasta päevast, mil Türgi rannikul jäädvustati šokeeriv foto väikese Süüria poisi Aylan Kurdi (3) elutu keha leidmisest.
Foto sellest, kuidas Türgi ametnik kannab rannalt minema väikese poisi surnukeha, levis rahvusvahelise meedia vahendusel ja muutus üheks põgenikekriisi võimsamaks sümboliks, sundides lääneriikide valitsusi oma senises immigratsioonipoliitikas järeleandmisi tegema, vahendab ajaleht The Guardian.
Kaks päeva pärast Kurdi surma teatas Saksa valitsus eesotsas liidukantsler Angela Merkeliga, et lubab sisse veel mitutuhat Süüria põgenikku Ungarist. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide koostööl rajati humanitaarkoridor Põhja-Kreekast Lõuna-Baierimaale ning Suurbritannia nõustus vastu võtma veel 4000 ja Kanada 25 000 sõjapõgenikku.
Ühtlasi oli suurem osa Euroopa Liidu riike pärast seda päri täitma oma osa migratsioonikriisi lahendamisel, nõustudes Kreekast ja Itaaliast järgneva kahe aasta jooksul ümber paigutama 120 000 põgenikku.
Aasta hiljem on Euroopa Liidu riikide seisukoht põgenike aitamisel oluliselt jäigem.
Austria, üks Saksamaa suuri liitlasi, tegi hiljuti ettepaneku võtta eeskuju Austraaliast, kasutades Kreeka saari põgenike majutamiseks, nagu Canberra kasutab vastuolulist Nauru saart, keeldudes põgenikke sealt edasi riiki lubamast.
Isegi Rootsi, mille avatust sõjapõgenike vastuvõtmisel tuuakse inimõigulaste poolt enamasti eeskujuks, on tänavu keeldunud varasemal määral põgenike vastu võtmast.
Ühtlasi ei toimi enam Balkani humanitaarkoridor, nagu kuulutas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk sel suvel, ja Brüssel loodab vastavalt Euroopa Liidu ja Türgi vahelisele kokkuleppele Kreeka saartele saabunud põgenikud Türki tagasi saata. Euroopa Liidu sees aga suudeti aastaga 66 000 põgeniku asemel ümber paigutada pelgalt 5142 inimest.
