Raport: Rootsi astumine NATO-sse võib ära hoida Venemaa sõjalise agressiooni

Rootsi Kuningriigi NATO-sse astumine võib ära hoida Venemaa-poolse sõjalise agressiooni Läänemerel, seisab värskes raportis, mille tellis Rootsi valitsus.

Raport, millega uudisteagentuuril TT õnnestus enne selle avaldamist tutvuda, ei võta seisukohta, kas riik peaks allianssi astuma, aga toob välja liikmelisuse positiivse ja negatiivse poole, vahendab uudisteportaal The Local.

Diplomaat Krister Bringeus, kes määrati vasaktsentristliku valitsuse poolt mullu raportit koostama, leidis, et NATOga ühinemine kaotaks ennekõike igasuguse ebakindluse selles osas, kuidas otsustaks Rootsi käituda, kui Läänemere regioonis peaks puhkema sõjaline konflikt Venemaaga.

Kuigi suurem osa rootslastest on jätkuvalt NATOga liitumise vastu, selgus hiljutisest küsitlusest, et toetus alliansiga liitumiseks kasvas juba mitmendat järjestikust aastat.

Raport praktiliselt välistab võimaluse, et Venemaa võiks Rootsit sõjaliselt rünnata. Tõenäoliseima stsenaariumi kohaselt ründab Venemaa sõjaliselt Baltikumi, misjärel tõmmataks sõjalisse konflikti ka Rootsi, leiab raport.

Venemaal on sõjaline võimekus saavutada Balti riikide üle kontroll loetud päevadega, misjärel võib riik üritada paigalda õhutõrjesüsteeme ka Gotlandi saarele, et NATO lennukitel ei oleks võimalik Läänemere kohal lennata.

Bringeus viitas selle valguses Rootsi kaitsevõime tõsistele puudustele ja rõhutas vajadust kaitsekulutusi suurendada. Tema hinnangul ei aitaks NATOga liitumine kuningriigi kaitsevõime puudujääke automaatselt tasa teha.

Raporti hinnangul saaks Rootsi soovi korral alliansi liikmeks 12-15 kuuga. Sellega kaasneks aga poliitiline kriis Venemaaga, mis tooks kaasa „karmisõnalise retoorika, mõjutusürituste, majanduslike meetmete ja sõjalise ähvardamisega“.

Rootsi taotlus võib lisada Venemaa relvastumist Läänemere regioonis, aga ühtlasi toimida ka hirmutusvahendina, mis omakorda vähendaks konfliktiriski, hindas raport.