DELFI VIDEO: Alaealiste noorte kamp pani Tallinna vanalinnas toime vähemalt neli vägivaldset röövi

Kriminaalbüroo teenistuse vanema Rait Pikaro sõnul pani alaealiste noormeeste kamp teisipäeva ja kolmapäeva öösel Tallinna vanalinnas toime neli vägivaldset röövi, mille ohvrid on arvatavasti välismaalased.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo teenistuse vanem Rait Pikaro rääkis intervjuus Delfile, et politseile teadaolevalt pani grupp alaealisi noormehi toime Tallinna vanalinnas ja selle ümbruses mitmeid vägivallaga seotud kuritegusid. "Praeguseks hetkeks on meil põhilised kahtlustatavad tuvastatud, kuid siiani on puudu meil mõned kannatanud," ütles ta.

"Meil on alust arvata, et rünnakud toimusid vanalinnas, mitte kohalike elanike, vaid inglise keelt rääkivate elanike vastu. Sellepärast me pöördume ka avalikkuse poolt, sest äkki jäi kellelegi pildil näidatud meesterahva tegevus 30. augusti või 31. augusti öösel silma. Või kui keegi teab kedagi, kes on selle noormehe ja ta kaaslaste käe läbi kannatada saanud."

Kõigil, kellel on infot fotol kujutatud noormehe kuritegude kohta, helistage numbrile 112 või 5664 5739.

Praeguse seisuga on meil alust arvata, et juhtumeid oli veel, aga seda näitab täpsemalt edasine menetlus. Kuna me arvame, et kannatanud on välismaalased, siis pöördume juba algfaasis avalikkuse poole.

Üks nendest rünnakutest toimus Šnelli pargi kandis. "Noorte kamp oli suur, kõik ei osalenud kuriteo toimepanemises. Meie patrullid pidasid pargis kinni ligi kümme inimest. Ükski neist ei osutunud kahtlustatavateks, aga nad olid samas seltskonnas."

Seda, mis pargis täpsemalt juhtus Rait Pikaro kommenteerida ei saa. "Väga üldiselt saan öelda, et rünnati seni tuvastamata esemega ühte noormeest ja selle käigus võeti temalt ära raha. Meil on alust arvata, et ülejäänud juhtumid nendel õhtutel on sarnased."

"Õnneks ei ole ühegi rünnaku puhul rasket vigastust tekkinud, aga ma arvan, et see oli pigem hea õnn, sest rünnakud olid jõhkrad," rääkis Pikaro.

"Röövimised on iseenesest langustrendis. Lausa 50% vähem kui eelmisel aastal, aga iga vägivaldne tegevus pälvib meie tähelepanu. Ma tahaks uskuda, et langus see on paljuski politsei hea töö tõttu. Meil on spetsialiseeritud üksus, kes tegeleb röövimisega, vaatab läbi kõik juhtumid ja annab endast parima, et kurjategijad kätte saada," rääkis ta.

Kuidas rakendub selle juhtumi puhul uus kord?

„Alaealiste vahistamine väga äärmuslik meede, mida rakendatakse vaid ülirasketes kuritegudes, kui see on vältimatult vajalik kas kuriteo tõendamiseks või teiste ohutuse tagamiseks. Edaspidi saab ka raskes kuriteos kahtlustatavat alaealist vahi all hoida maksimaalselt kaks kuud. Selle ajaga peavad olema tehtud kõik toimingud, mis asja kohtusse saatmiseks vajalikud ehk politseil jääb kriminaalasja menetlemiseks keskmiselt 25 päeva. Samas nõuavad sellised juhtumid enamasti mitmeid ekspertiise, ülekuulamisi, läbiotsimisi ja muid toiminguid, mis võtavad paratamatult kauem aega.“

„Nõustun siin riigi peaprokurör Perlinguga, kes nentis, et avalikkus peab valmis olema selleks, et alaealisest raske kuriteo toime pannud või korduvkurjategijast kahtlustatavaid on edaspidi rohkem vabaduses. Seaduselooja mõte, et inimene ei pea alati ootama kohut kinnipidamisasutuses, on põhimõtteliselt õige. Kuid tuleb arvestada, et vahistamine on üks meede hoidmaks ära uute kuritegude sooritamist,“ ütles Pikaro.

"Politsei annab oma parima, et uute menetlusnormidega kohaneda ning olla kuritegude uurimisel kiire ja tõhus. Alaealised röövlid on probleem ning selle eas soodustab kambakäitumine kuritegude toimepanemist. Kindlasti on oht, et noorukites võib tekkida karistamatuse tunne, kui riigipoolne reageering sellistele tegudele jääb leebeks," rääkis Pikaro.