DELFI FOTOD: Eesti allilmas tuntud tšetšeen Haron Dikajev ja tema jõuk astusid kohtu ette
Dikajevi ja tema kambajõmmide üle on juba tänavu proovitud kaks korda kohtupidamist alustada, kuid need on läbi kukkunud, sest kohale pole tulnud osasid süüdistatavaid või nende advokaate. Täna olid kõik süüdistatavad ja advokaadid kohal.
Enne tänast üliturvatud istungit paistsid süüdistatavate näod suhteliselt mornid. Ka Dikajev ise üritas pigem ennast kaamerate rambivalgusest väljas hoida.
Omavahel arutati aegajalt peamiselt vene keeles ja tihedalt peeti nõu ka advokaatidega.
Istungi jooksul olid enamikul süüdistatavatel kõrvaklapid peas, et kuulda tõlgi vahendusel seda, mida kohtus räägitakse.
Kohtusse oli kannatanutena kutsutud ka palju Eesti kiirlaenufirmade ja telekommunikatsioonifirmade (näiteks Elisa) esindajaid, kellest enamikku kohal ei olnud. Samuti oli ka eraisikutest kannatanuid.
Riigiprokurör Vahur Verte ütles oma avakõnes, et osad süüdistatavad on tekitanud Läti Vabariigile oma tegudega ligi 100 000 euro eest ning Leedu riigile rahalist kahju vähemalt 206 000 euro eest. Kokku seega kahju enam kui 300 000 euro ulatuses.
"Lisaks sellele oli selle kuritegeliku ühenduse eesmärgiks panna Eesti Vabariigis toime kelmusi ning eesmärgiks oli teenida siin sellega vähemalt 23 000 euro eest kriminaaltulu," ütles Verte ja lisas, et sooviti veel lisaks erinevate tegudega kümnete tuhandete eurode eest raha teenida. Jõugul õnnestus aga Eestis teenida vaid veidi üle 7000 euro tulu.
Range kord ühenduses
Prokuröri sõnul oli Haron Dikajev see, kes andis kuritegeliku rühmituse juhina rühmituse liikmetele konkreetseid käsklusi, sealhulgas käske tulla temaga kindlatel aegadel kohtumisele. Lisaks käskis ta rühmituse liikmetel organiseerida rühmituse toimimiseks vajadusel transport ja elamispinnad ning "volitas" isegi ühe liikme aegajalt enda eest kõnelema.
Dikajev ise aga vältis tihti ühenduses olevate inimestega otse suhtlemist, näiteks käis suhtlus aegajalt tema ihukaitsja Robert Raagi või käsutäitja Sergei Džavakjani vahendusel.
Ühenduse juhtimises kehtis mitmetasandiline struktuur, mille kõige tipus oli Dikajev ja tema käsutäitjaks või nn brigadiriks Sergei Džavakjan.
Samas tekkis prokuröri sõnul ühenduses ka nn eliit, kellel oli voli Dikajeviga aegajalt näost-näkku kohtuda. Lisaks Džavakjanile ja Dikajevile kuulusid sinna ka Tanel Mandelkorn, Dmitri Sidorenko ja Eduard Oleinik.
Ühendus kasutas tihti ka vägivalda ja mitte vaid teiste suhtes, aga ka ühenduse enda (peamiselt alamate) liikmete suhtes karistusmeetodina. Sealjuures prokuröri väitel ei hakanud ühenduse liikmed sellisele karistusele tavaliselt vastu.
"Ühendus toimis piitsa ja prääniku meetodil," lisas prokurör Verte.
Prokurör kirjeldas näiteks, kuidas ühel õhtul peksti Tallinna baari juures läbi kaks ühenduse liiget sõnakuulmatuse ja hiljem kaks liiget Siili alevikus vastuhaku tõttu.
Väidetavalt kartis Dikajev ka ise konkureerivate rühmituste rünnakut, mistõttu palkas ta 2011. aastal ihukaitsjaks Robert Raagi ennast ja oma peret kaitsma.
Rääkides nn "präänikust", ütles prokurör, et selleks oli tavaliselt rahaline abi nii elamispindade kulude kui ka muude kulutuste katmisel. Et aga raha saada, määras Dikajev "kümniseks" 10 protsenti tuludest. Selle kasutamist ja laekumist kontrollis Dikajev ise.
Dikajev suutis prokuröri sõnul luua endast ka kuvandi, et tema abil on võimalik edukalt võlgasid sisse nõuda.
Dikajevi jõugu tegutsemismeetodit kirjeldas näiteks prokuröri teatel ilmekalt ka juhtum, kus jõuga võeti väidetavalt võlgnikult ära 5nda seeria BMW ja seda hakkas kasutama hiljem "brigadir" Džavakjani kaasa.
Sahkerdati autodega ja värvati tankiste
Käibemaksupettusi viis jõuk süüdistuse kohaselt aga läbi selliselt, et soetas ELi riikides käibemaksukohuslastest ettevõtted ehk varifirmad, mille kaudu soetati autosid. Samas olid sõidukite lõpptarbija juba teada ning erinevate skeemide tõttu tehti nii, et käibemaksu nende pealt lõpuks maksma ei pidanud (või see küsiti riigilt tagasi). Kokku omandati nii vähemalt 35 sõidukit, millest vähemalt 28 sõidukiga pandi Lätis ja Leedus toime selliseid pettusi. Kokku sai Läti riik vähemalt ligi 100 000 ja Leedu riik ligi 206 000 eurot kahju.
Samuti värvati aastate vältel nn tankiste, kes pidid sõlmima erinevate firmadega järelmaksu-ja liisingulepinguid ning võtma ka kiirlaene ja krediitkaarte. Kui näiteks kiirlaenufirmad andsid laenule positiivse otsuse, siis viidi tankist käekõrval postkontorisse isikutuvastamisele ja pärast raha ülekandmist võeti raha enda kätte. Kaupluses näidati tihti näpuga, et millist kaupa tankist peaks järelmaksuga soetama ning vahel lasti tankistil ka endal valida. Tehingute vormistamise eest maksti tankistidele tavaliselt sularahas mingi konkreetne summa.
Lisaks kasutati mõnel korral ka tehingute sõlmimiseks lihtsalt tankisti dokumenti.
Sellega aga jõuk ei piirdunud ning üheskoos üritati ka Märjamaal üht tootmishoonet hõivata. Hoone valdaja kutsus aga politsei ja lõpuks pidid jõuguliikmed sealt lahkuma. Sellest tulenevalt said aga osad jõuguliikmed omavolilise sissetungi süüdistuse.
Prokuratuur lubaski edasistel istungitel avada tõenditega seda, kuidas toimib kuritegeliku ühenduse subkultuur, kuidas selles arenesid keerukad suhted, kuidas tegusid pandi toime eelkõige ühenduse huvides ja millised olid Dikajevi jõugu suhted teiste kuritegelike ühenduste ja nende liikmetega. "Ka nendega, kes on siin kohtusaalis juba olnud," ütles prokurör Vahur Verte, viitades nii ilmseselgelt Assar Pauluse jõugule, kelle üle peeti hiljuti kohtu sellesamas Liivalaia kohtusaali ruumis.
Enamik kohtualuseid ennast täna täielikult süüdi ei tunnistanud, osad tunnistasid ennast süüdi mõnes konkreetsest paragrahvis.
Süüdistuse sisu
Tänavu 22. jaanuaril esitas riigiprokuratuur süüdistuse 18 inimesele, kellest enamikule pannakse süüks 50-aastase Haron Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist.
50-aastast Haroni süüdistatakse aastaid tegutsenud kuritegeliku ühenduse juhtimises, kuhu kuulus lisaks temale 12 meest, neist enamikku on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, teatas riigiprokuratuur. Viit inimest süüdistatakse kuritegeliku ühenduse tegevusele kaasaaitamises.
Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus enda tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega. Muuhulgas pandi toime käibemaksupettusi, millega tekitati Läti ja Leedu Vabariigile sadade tuhandete eurode ulatuses kahju. Eeluurimisel kogutud andmete järgi finantseeriti ühendust samuti Eestis toimepandud kelmustega, millesse kaasati inimesi, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid. Selle tulemusena sai ühendus enda omandusse tehnikat ja sularaha.
Reklaam
Süüdistatavatele heidetakse ette ka kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ning liikluskuritegusid. Viit inimest, kes kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, süüdistatakse selles, et nad aitasid oma tegevusega ühenduse liikmetel erinevaid kuritegusid toime panna.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni mullu aprillis ja juunis. 50-aastane Haron peeti kinni mullu juuni lõpus ning Harju Maakohus võttis ta 1. juulil vahi alla. Lisaks Haronile viibivad käesoleva kriminaalasja raames täna vahi all veel neli süüdistatavat.
Lisaks Haronile süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises Sergei Džavakjan (44), Tanel Mandelkorn (34), Grigori Babatõi (37), Vitali Kaer (30), Sergei Niinemets (41), Eduard Oleinik (49), Jevgeni Podolinski (37), Sergei Primak (41), Robert Raag (41), Dmitri Sidorenko (45) ja Arturi Simonov (26).
Eelmistele lisaks astusid kohtu ette kelmuses süüdistatuna Aleksandr Varlamov, Aleksandr Dmitruk, Aleksandr Nikolajev ja Valeri Dementjev ning omavolilises sissetungimises süüdistatuna Irina Sõssujeva ja suures ulatuses maksude tasumisest hoidumisele kaasaaitamises süüdistatav Andrei Jermolajev.
Kriminaalmenetlust alustati 2012. aasta lõpus, seda viis läbi keskkriminaalpolitsei ning juhtis riigiprokuratuur.
Kohtus süüdimõistmisel karistatakse kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise eest viie- kuni viieteistaastase vangistusega, sinna kuulumise eest kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.
Varasemalt karistatud
Dikajev oli kohtu ees 1995. aasta septembris nn krasnodarlaste ja tšetšeeni grupeeringu allilmasõja tõttu, milles jäi kadunuks kolm krasnodarlast, kellest kaks leiti hiljem tapetuna, kuid üks jäigi kadunuks.
2002. aasta septembri lõpus vahistati Dikajev kahtlustatuna meediaärimees Vitali Haitovi mõrva korraldamises, kuid vabastati süütõendite puudumise tõttu.
2006. aastal mõisteti ta aga süüdi väljapressimises.
