Laupäeval saab erandkorras külastada nelja kultuurimälestiseks tunnistatud tuletorni
Iga aasta septembris tähistatakse üle Euroopa muinsuskaitsepäevi, mis sel aastal toimuvad Eestis 8.-11. septembril ja on merekultuuriaastat silmas pidades pühendatud tule- ja veetornidega seotud kogukondadele, teatas veeteede amet.
Muinsuskaitseameti ja veeteede ameti koostöös avatakse laupäeval, 10. septembril kella 10-18 erakorraliselt neli tuletorni, mida muidu külastada ei ole võimalik: Mohni, Suurupi sihi alumine, Suurupi sihi ülemine ja Tallinna alumine tuletorn.
Tänu moodsale tehnikale juba kaduvikku vajunud majakavahi ametit peavad sel laupäeval veeteede ameti vabatahtlikud: Suurupi sihi alumises tornis väikelaevainspektor Henn Kuum, Suurupi ülemises tornis vanemhüdrograaf Allan Prommik, Tallinna alumises laevateede osakonna juhataja Kaidi Katus ja navigatsioonimärgistuse osakonna juhataja Andry Rütkinen ning Mohni saarel vanemkartograaf Gabriela Kotsulim, merekeele spetsialist Malle Hunt ja kommunikatsioonijuht Priit Põiklik. Majakavahid tutvustavad külastajatele torni nii vaatamisväärsuse kui ka meresõiduohutust tagava navigatsioonimärgina ning jagavad külastajatele infot veeliiklusohutuse kohta.
Pikema merematka saab ette võtta Mohni saarele, kus asub laternaruumi ja rõduga punastest tellistest kivitorn, mis on ehitatud 1852. aastal ning ümber ehitatud ja põhjalikult remonditud 1871. aastal. Valge tulega latern põleb pimeda ajal ning on nähtav 10 meremiili kaugusele. Torn on 27 meetrit kõrge ja maapinna kõrgus torni all on 6 meetrit, seega on tule kõrgus veepinnast 33 meetrit.
Vaata lisaks: Mohni tuletorn navigatsioonimärkide andmekogus. Asukoht maa- ja merekaardirakenduses. Tutvustus Eesti Tuletorni Seltsi kodulehel. Mohni tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.
Paat Mohnile väljub Viinistu sadamast alates kella 10st kuni 17.30ni iga poole tunni tagant ja alates 10.30 ja kuni rahvast jätkub (päikeseloojanguni) ka iga poole tunni tagant Mohnilt Viinistule tagasi. Paadiliiklus sõltub muuhulgas ilmaoludest! Kell 12 suunaga Mohnile ja kell 16.30 tagasi Viinistule on paadi kohad juba broneeritud gruppidele. Mohnile sõiduks tuleb arvestada paadipileti hinnaks 15 eurot inimese kohta. Ühte paati mahub seitse ja teise kuus reisijat. Info on täpsustamisel, sh kas ja kuidas toimub registreerumine paadile (täpsem info: 5620 9440, hotell@viinistu.ee).
Suurupi sihi alumine tuletorn on samanimelise poolsaare põhjarannikul asuv neljatahuline tüvipüramiidkujuline valge puitehitis, mis valmis 1859. aastal ja läbis viimati põhjaliku uuenduskuuri 1998. aastal. Torni esikülje igal korrusel on aken ning ülemise, laternakorruse ees rõdu.
Suurupi sihi alumise tuletorni näol on tegemist ajastu ehitustüübi silmapaistva näitega ja see on vanim tegutsev puidust tuletorn Läänemere ümbruses üldse. Kuna tegemist on ühega tuletornipaarist ehk sihitorniga, on Suurupi valget värvi tulesektori laius 8 kraadi ja see põleb nii pimedal kui ka valgel ajal. Torn on 15 meetrit kõrge ja maapinna kõrgus torni all on kolm meetrit merepinnast, seega on tule kõrgus veepinnast 18 meetrit.
Vaata lisaks: Suurupi sihi alumine tuletorn navigatsioonimärkide andmekogus. Torni asukoht maa- ja merekaardirakenduses. Tutvustus Eesti Tuletorni Seltsi kodulehel. Suurupi alumine tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.
Suurupi poolsaare põhjaosas, 2,3 kilomeetri kaugusel Suurupi sihi alumisest tornist asub Suurupi sihi ülemine tuletorn. Kaks Suurupi torni moodustavad meresõiduohutuse seisukohalt tandemi, mis on navigatsiooni ja ohutuse seisukohalt oluline, sest laevad saavad tornide paiknemise järgi määrata oma asukohta merel. Suurupi ülemine on rõdu ja laternaruumiga valge, kõhukas, silindriline paekivitorn, mis on esialgsel kujul ehitatud 1760. aastal ja põhjalikult renoveeritud 1951.
Tegemist on meresõidu-ajalooliselt tähelepanuväärse ehitisega, mis on etendanud mitme sajandi jooksul tähtsat osa Soome lahe rahvusvahelise laevasõiduohutuse tagamisel. Suurupi ülemine on üks Eesti vanemaid säilinud ja töötavaid tuletorne. Torni tuli põleb ööpäev läbi ja selle erineva iseloomuga kaks tulesektorit on nähtavad 360 kraadi, kusjuures sihi suunal on kitsas lisasektor selleks, et suurendada sihitule nähtavuskaugust. Torn on 22 meetrit kõrge, aga kuna maapinna kõrgus seal paeastangu ülemisel osal on 46 meetrit, siis on tule kõrgus merepinnast 68 meetrit ja pimeda ajal on tuli nähtav 12 meremiili kaugusele.
Vaata lisaks: Suurupi sihi ülemine tuletorn navigatsioonimärkide andmekogus. Asukoht maa- ja merekaardirakenduses. Tutvustus Eesti Tuletorni Seltsi kodulehel. Suurupi ülemine tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.
Tallinna sihi alumine tuletorn ehk ka teise nimetusega Tallinna Põhja tuletorn ehk nn Valge majakas asub Valgel tänaval, KUMU juurest treppidest üles minnes Lasnamäe paeklindi serval. Tegemist on kivihoonel asuva tornikiivriga, mille puitkonstruktsioon on kaetud plekiga.
Esialgselt ehitati Tallinna alumine tuletorn 1806. aastal, kuid praeguse väljanägemise sai see 1839. aastal ning on hiljem läbinud mitmeid uuenduskuure ja ümberehitamisi. Tallinna siht võimaldab põhja poolt Soome lahest ohutut sissesõitu Tallinna reidile ja hoiduda laevadel Tallinna lahe madalatest.
Torni roheline tuli paistab kuue meremiili ja valge 12 meremiili kaugusele. Torn on 18 meetrit kõrge, maapinna kõrgus torni all on 31 meetrit, seega on tuli 49 meetri kõrgusel veepinnast.
Vaata lisaks: Tallinna alumine tuletorni navigatsioonimärkide andmekogus. Asukoht maa- ja merekaardirakenduses. Tutvustus Eesti Tuletorni Seltsi kodulehel. Tallinna alumine tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.
Kogu "Tule, tuulutame torne" ürituse kavaga on võimalik tutvuda muinsuskaitseameti kodulehel. Vaata lisaks tule- ja veetornide kaarti. Ja siit loe ka ürituse üleskutset Facebookis.
