Kogemus üürileandjaga: alguses sooviti väga stabiilset ja pikaajalist üürnikku, kuid sellist lepingut polnud keegi nõus sõlmima

Reeglina omanike poolt pakutavad üürilepingu tingimused ongi sellised, et elama kolib sinna kontingent, kel ükspuha, millele alla kirjutavad. Ja siit siis vastavalt ka probleemid.

Kunagi proovisin ka ise sõlmida üürileandjaga 10-aastast lepingut - vaadati nagu mingit soodat. Sooviti ikka neid kolmekuulisi teha (igas lepingus ju sees kolmekuuline ülesütlemistähtaeg). Soovisin, et kirjas oleks selline sanktsioon, mis ennetähtaegse lepingu ülesütlemisisu kohe ära võtaks.

Samamoodi olin ise nõus sanktsioonidega, kui peaks maksetega probleeme tekkima. Üürile võtmise point on ikka see, et kui kinnisvara maksab 150 000 eurot ja saad sellist üürida 7000-7500 eest aastas, siis nagu pole ju mõtet osta ja hakata mingi aja pärast uuesti müüma.

Hästi huvitav oli omanike käitumine. Alguses sooviti väga stabiilset ja pikaajalist üürnikku, kuid sellist lepingut polnud keegi nõus sõlmima. Minu ettepanek oli veel võimalus vaadata leping pärast 5 aastast perioodi üle, siis võiks ühel poolel olla võimalus hinda tõsta ja teisel poolel leping lõpetada sanktsioonideta.

Lõppkokkuvõttes võtsin ikka laenu ja ostsin kinnisvara. Võib-olla tuleb tõesti 25 aasta peale soodsam, samas oleneb kõik ikkagi ostuhetkest. 2007.a. ostnud vaevalt, et plussi jäävad.

Aga omanikud võiksid siiski mõelda, millised inimesed kolivad sisse kolmekuulist lepingut aktsepteerides. Lastega perel pole see lihtsalt võimalik, neil on ikkagi oluliselt suuremat stabiilsust vaja.

Minu jaoks oli kogemus mõnevõrra üllatav - ärikinnisvara puhul on näiteks 10-aastased lepingud küll levinud. Tean nii mõndagi ettevõtet, kes on endale lasknud kinnisvara( tootmishoone) ehitada ja rendib seda pikaajaliselt.