Ministrid: Rootsi kaitsepoliitika nurgakivi on sõjalistesse liitudesse mittekuulumine

Rootsi välisminister Margot Wallström ja kaitseminister Peter Hultqvist avaldasid ajalehes Dagens Nyheter artikli, milles teatasid, et Rootsi kaitsepoliitika nurgakivi on sõjalistesse liitudesse mittekuulumine.

Ministrite sõnul on Rootsi kaitsepoliitika eesmärk ennekõike riigi poliitilise sõltumatuse ja iseseisvuse tagamine. Rootsi teeb tööd sõja ja konfliktide ärahoidmiseks ning Rootsi tegevusvabaduse kaitsmiseks poliitilise, sõjalise või muu surve abil. Kaitsta tuleb ühiskonna funktsioneerimist, kirjutavad ministrid.

Julgeolekut ehitatakse Wallströmi ja Hultqvisti sõnul koostöös teistega ning oht rahule ja julgeolekule tõrjutakse ühiselt ja koostöös teiste riikide ja organisatsioonidega.

Rootsi strateegia rajaneb ministrite sõnul peamiselt kolmele osale:

* Sõjalistesse liitudesse mittekuulumine. Rootsi eesmärk on tema piiride austamine ja kaasaaitamine pingelõdvendusele siinses Euroopa osas. Rootsi tahab selgelt kaasa aidata stabiilsuse ja ettearvatuse loomisele, ka geopoliitiliselt. Rootsi julgeolekupoliitilise doktriini muutmist nähtaks loomulikult dramaatilise ja murrangulisena. Sellel oleks otsene mõju julgeolekupoliitilisele olukorrale siinses Euroopa osas. Seetõttu ei ole järsud muutused Rootsi julgeolekupoliitikas aktuaalsed. Rootsi sõjalistesse liitudesse mittekuulumine aitab positiivses mõttes kaasa julgeolekupoliitilisele stabiilsusele naabruses.

* Rootsi sõjalise võimekuse moderniseerimine. Halveneva julgeolekualase olukorra taustal on hädavajalik tugevdada Rootsi kaitsevõimet. Seetõttu viiakse läbi rohkem sõjalisi õppusi ning kaitsejõude varustatakse uue ja moodsama varustusega. Eriti tähtis on lahinggrupi loomine Gotlandile, millel on strateegiline tähtsus kogu Läänemere julgeolekule ja stabiilsusele. Rootsi kõrge sõjaline võimekus on hädavajalik kaitseläve tõstmiseks, aga ka selge signaali andmiseks ümbritsevale maailmale, et Rootsi täidab oma julgeolekupoliitilisi kohustusi.

* Süvendatud rahvusvaheline koostöö. Üha laialdasem kahepoolne ja mitmepoolne koostöö, milles Rootsi osaleb, omab stabiliseerivat mõju Rootsi lähinaabrusele. Koostöö Soomega, mille raames on alustatud ka operatiivset planeerimist olukordadeks väljaspool rahuaja tingimusi, on viis võtta laiem vastutus julgeoleku eest. Koostöölepe Taaniga nagu ka süvenev koostöö Balti riikide, Poola, Suurbritannia ja USA-ga aitab kaasa tugevale julgeolekukoostööle ümber Läänemere, aga teeb ka hädavajaliku transatlantilise sideme väga selgeks. Rootsi ja Soome osalemine NATO partnerluses aitab kaasa Rootsi julgeolekule ja sõjalise võimekuse tõstmisele. Rootsi eesmärk on ehitada sõjalise liitumatuse positsioonilt julgeolekuvõrgustik enese ümber. Rootsi jaoks on kõige tähtsam välis- ja julgeolekupoliitiline platvorm Euroopa Liit. Ühtne ja tugev Euroopa Liit, millel on põhimõttekindel ja teovõimeline välispoliitika, on Rootsi julgeoleku jaoks põhjapaneva tähtsusega.

Vene agressioon Ukraina vastu ja Krimmi ebaseaduslik annekteerimine rahvusvahelise õiguse vastaselt, on raputanud Euroopa julgeolekukorda. Venemaa tegevusele ei ole vastuvõetavat põhjendust ega motiivi ning seda tuleb meeles pidada, kui Rootsi otsustab, milliseid samme astuda tulevikus. Venemaa juhtkond on näidanud, et on valmis ettearvamatult kasutama sõjalist jõudu oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Venemaa on ainus riik meie lähiümbruses, kes on näidanud, et on valmis sõjaliste vahenditega naaberriigi piire muutma, kirjutavad Rootsi ministrid.

NATO liikmelisus ei saa asendada palju aastaid poliitikas domineerinud sõjalise võimekuse kahandamise mõju, kirjutavad Wallström ja Hultqvist.

„Kombinatsioon sõjalistesse liitudesse mittekuulumisest, tugevast rahvuslikust kaitsevõimest ja süvendatud koostööst on meie viis astuda vastu väljakutsetele, mille ees me seisame, ilma kaasa aitamata pingete suurenemisele meie lähipiirkonnas,“ kirjutavad Rootsi ministrid.