Riigiprokuratuur esitas PERH-i endisele juhile süüdistuse altkäemaksu võtmises, kelmuses ja omastamises
Riigiprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab endist SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhti Tõnis Allikut, haigla toitlustusjuhti Anu Vähit ja IT-juhti Marko Kilki kuritegude toimepanemises. Lisaks nendele said süüdistuse toitlustusteenuse pakkujast osaühing juriidilise isikuna ja selle äriettevõtte tegevjuht.
Süüdistuse kohaselt võttis endine PERH-i juhatuse esimees korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul raviasutuse toitlustajaks sama kriminaalasja raames süüdistuse saanud osaühingut. Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga. Vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia äriettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel.
Altkäemaksu võtmises süüdistatakse ka PERH-i toitlustusjuhti Anu Vähit, kes tegutses toitlustaja leidmise hankel eduka osalemise tagamiseks äriühingu huvidest lähtuvalt.
Lisaks sellele süüdistab prokuratuur Allikut ning PERH-i IT-juhti Marko Kilki kelmuses ja omastamises. Süüdistuse kohaselt käisid süüdistuse saanud isikud PERH-ile infosüsteemide arendustöid teostanud äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.
„Kohtusse on saadetud juhtkonna tasandi korruptsioonijuhtum meditsiinisektoris. Süüdistuses esitatud etteheited ei ole seotud patsientide ravimisega. Riigiprokuratuur leiab, et vastavatele juhtumitele tuleb tähelepanu pöörata ja vastavalt reageerida ka edaspidi,“ ütles kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul tuleb riigil aina enam panustada sellesse, et paljastada ametnikke, kes tehingutest kasu üritavad lõigata. „Eriti murettekitav on asjaolu, kui juhtide ringis levib niinimetatud käsi peseb kätt suhtumine, mis õõnestab kogu kollektiivi usaldusväärsust ning annab signaali, et ebaaus käitumine on aktsepteeritav. Just juhi südameasi peaks olema korruptsiooni riskide ennetamine, sealhulgas töötajate teadlikkuse tõstmine ning läbipaistva ja ausa juhtimisega eeskuju andmine,“ ütles Ombler.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning juhtis riigiprokuratuur
