Advokatuur soovitab sügishooaega alustavatele parlamendisaadikutele kaasata seadusloomesse rohkem eksperte ja teadlasi

Eesti Advokatuur esitas algava sügisistungite hooaja puhul parlamendisaadikutele pöördumise, milles toonitab faktipõhise õigusloome tähtsust ning soovitab vältida nn mikroeeskirju.

Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi tõi pöördumises välja kolm ettepanekut riigikogulastele. Delfi avaldab pöördumise täismahus.

Head Riigikogu liikmed!

Täna köidavad avalikkuse tähelepanu küll Vabariigi Presidendi valimised, kuid Riigikogu põhitöö on õiguse loomine ja muutmine. Koos heade soovidega algavaks sügisistungjärguks soovib Eesti Advokatuur sel puhul väljendada kolme ettepanekut, kuidas arendada tänast Eestit läbi parema seadusloome.

Faktipõhine õigusloome

Moodsas maailmas käib väga tihe infovahetus meedias ja sotsiaalmeedias. Ka õigusloomes tehakse üha enam riigielu puudutavaid otsuseid vahetu reaktsioonina ja emotsioonide harjal. Väheneb faktipõhisus. Kiirus ja paindlikkus on hüved, kuid iga seadus on ühtlasi juhis, mis peab tekitama ühiskonnas stabiilsust ja kehtima pikemat aega, kui online uudisest või sotsiaalmeedia sissekandest tekkinud võbelus. Riigikogu võiks valitsuselt nõuda paremaid mõjuanalüüse ja oma eelnõudele neid ise tellida. Ekspertide ja teadlase kaasamine annaks meie seaduste mõjule pikema vaate ja seadustele suurema faktipõhisuse. Kutsume Riigikogu julgemalt õigusloomesse kaasama Eesti heade ülikoolide ja Teaduste Akadeemia teadlasi.

Mikroeeskirjade vältimine

Selged käitumisjuhised on hädavajalikud. Paraku tingivad liiga detailsed seadusesätted nende sagedase muutmise ja muudatused ei luba kujuneda rakenduspraktikal ja tavadel. Riigikogu komisjonid, fraktsioonid ja liikmed võiksid kõigi eelnõude menetlemisel küsida, ega ei ületata piiri, millest edasi terve mõistus ja kogenud ametnikud ning kohtunikud ei vaja seaduse tasemel sõna-sõnalt etteantud reeglit.

Seaduste masinatele suupärasemaks tegemine

Eestis on liiga vähe inimesi, et kõiki õiguse leidmise ja rakendamisega seotud töid juristide teha jätta. Tehnoloogia areng võimaldab juba lähemas tulevikus delegeerida lihtsamad tegevused arvutitele ja vabastada inimeste aega keerulisemateks toiminguteks. Eesti Advokatuur aitab õigustehnoloogia hoogsale arengule kaasa ja korraldab koos Tartu Ülikooliga õigusrobootika konkurssi. Kõrge kvaliteediga normitehnika – järjekindlad definitsioonid, täpsed viited ja selged normid – aitavad tehnoloogia ärakasutamisele kaasa. Masinloetavus aitab pealegi korvata õigusnormide paljususest tulenevat segadust ja muudaks õigusabi meie ühiskonnas paremini kättesaadavaks.

Oma 984 liikmega on Eesti Advokatuur suurim juristide kutseühendus Eestis. Advokaatide missioon on aidata Eesti inimestel õigust leida ja oma õigusi kaitsta. Hästi tehtud seadused teevad lihtsamaks meie tööd ja paremaks inimeste elu, keda me aitame. Paljud meie liikmed osalevad õigusloomes valitsuskomisjonides või eraalgatusena moodustatud töörühmades, eelnõusid kommenteerides või seaduste kohta meedias arvamust avaldades. See on ühiskondlik tegevus, mida oleme valmis Eestis kindla ja inimsõbraliku õiguskorra hoidmiseks jätkama.

Eesti Advokatuur soovib Riigikogule ilusat alanud tööaastat ning erksat vaimu ja meelekindlust Eesti edasiviimisel õiglase ja tasakaaluka õigusriigina.