Lugeja põllumeeste meeleavaldusest: mahepõllumajanduslik Eestimaa pole ainult maheullikeste unelm
Siis väideti need olevat üliefektiivsed, mis nüüd selgub polnud päris tõsi. Neid väiksemateks ja näiteks mahetoodete (mille saaduste osas ka Euroopas pigem ala- kui ületootmine) tootmiseks sobivamateks taludeks ümber sättima hakata nõuaks juba uut maareformi.
Kui eesti lehm elaks õnnelikumat elu mahefarmis, kepsutaks ringi karjamaal jne, annaks kolmandiku jagu vähem, aga puhtamat ja täisväärtuslikumat piima, siis poleks vaja nüüd nende asemele piimapudeleist mälestusmärke püstitada. Poleks ka probleemi oma rahvast üle jääva toodangu realiseerimisega.
Viimane omakorda seaks paika ka nõudmise-pakkumise vahekorra ja piima ei saaks poodides kliendimagnetiks tootjat ja toitu mõnitava hinnaga, veest odavamalt, müüa.
Ideed mahepõllumajanduslikust Eestimaast on paljude poolt püütud ellu kutsuda (praegugi tegutseb üks algatusgrupp), seni on suuremad tarkurid neid maheullikeste unelmaiks kuulutanud. Samas lahendusi pole kellelgi pakkuda - ei ole meie masstoodangule turgu, veekogud kasvavad kinni ja reostuvad agrokeemia mõjul, mesilased surevad ja toidus on pestitsiidide jäägid jne.
