Briti parlamendiraport mõistab karmilt hukka sekkumise Liibüas, mis viis riigi kokkuvarisemiseni

Suurbritannia parlamendiraportis kritiseeritakse teravalt Suurbritannia ja Prantsusmaa sekkumist, mis viis Liibüa juhi Muammar Gaddafi kukutamiseni 2011. aastal.

Parlamendi väliskomitee süüdistas tollast Briti peaministrit David Cameroni selge strateegia puudumises õhurünnakutekampaania jaoks. Raportis öeldakse, et sekkumiseks puudus täpsetel luureandmetel põhinev informatsioon ning see viis Islamiriigi esilekerkimiseni Põhja-Aafrikas, vahendab BBC News.

Suurbritannia ja Prantsusmaa juhitud rahvusvaheline koalitsioon alustas õhu- ja raketirünnakute kampaaniat Muammar Gaddafi vägede vastu 2011. aasta märtsis pärast seda, kui režiim ähvardas rünnata mässuliste käes olnud Banghazi linna.

Pärast Gaddafi kukutamist langes Liibüa aga vägivallakeerisesse. Riigis on mitu rivaalitsevat valitsust ja tuhandeid relvarühmitusi ning kanda on kinnitanud ka terroriorganisatsioon Islamiriik.

Cameron ütles jaanuaris parlamendi ees, et vaja oli tegutseda, sest Gaddafi rõhus Benghazi inimesi ja ähvardas tulistada oma inimesi nagu rotte.

Parlamendi väliskomitee teatas aga, et valitsus ei suutnud kindlaks teha, et oht tsiviilisikutele oli ülehinnatud ning Gaddafi retoorikast võeti valikuliselt elemente faktidena.

Samuti ei suutnud valitsus raporti järgi kindlaks teha islamiäärmuslaste elementi mässuliste hulgas.

„Võimalus, et võitlevad äärmusrühmitused püüavad ülestõusust kasu saada, ei peaks jääma tagantjärele tarkuseks,“ teatas komitee ning lisas: „Ühendkuningriigi strateegia põhines ekslikel eeldustel ja tõendite ebatäielikul mõistmisel.“

„Meid haaras kaasa prantslaste innukus sekkuda ja missioon muutus siis Benghazi inimeste kaitsmisest, kes väidetavalt ei olnud sellises ohus nagu seda esitati… Tõesti, meie saadud tõendite põhjal oli oht Benghazi inimestele suuresti ülehinnatud,“ ütles komitee esimees Crispin Blunt BBC-le.

Komitee teatel olid olemas poliitilised võimalused pärast Banghazi kindlustamist, sealhulgas endise peaministri Tony Blairi kontaktide kaudu Gaddafiga, kuid Briti valitsus keskendus ainuüksi sõjalisele sekkumisele.

2011. aasta suveks oli piiratud sekkumine tsiviilisikute kaitseks läinud üle oportunistlikuks režiimimuutmise poliitikaks, teatas komitee.

„Seda poliitikat ei toetanud strateegia Gaddafi-järgse Liibüa toetamiseks ja kujundamiseks,“ öeldakse raportis. „Tulemuseks oli poliitiline ja majanduslik kokkuvarisemine, rühmituste ja hõimude vaheline sõda, humanitaar- ja rändekriisid, laialt levinud inimõiguste rikkumised, Gaddafi režiimi relvade levik kogu regioonis ja Islamiriigi kasv Põhja-Aafrikas. Selliste otsuste tegemise kaudu rahvuslikus julgeolekunõukogus oli endine peaminister David Cameron lõpuks vastutav suutmatuse eest arendada välja selge Liibüa-strateegia.“

Komitee sõnul tuleb nüüd peaministri juhitud rahvusliku julgeolekunõu tegevus sõltumatult üle vaadata, et teha kindlaks, kas sellel õnnestus parandada nõrkusi valitsuse otsustusprotsessis, mis esinesid enne sissetungi Iraaki 2003. aastal.

Briti välisministeerium kaitses Liibüas sekkumist.

„Muammar Gaddafi oli ettearvamatu ning tal olid vahendid ja motivatsioon need ähvardused täide viia,“ teatas pressiesindaja.