"Vaikne ristiisa" ja ühiskassa range valvur: kes oli tapetud allilmaliider Nikolai Tarankov?

Eesti Päevalehe ja Delfi andmetel tapeti täna Läänemaal Eesti üks allilmaliidritest, Nikolai Tarankov. Mida me aga allilma liidriks ja ühiskassa hoidjaks peetud Tarankovi kohta teame?

Ajakirjanduses esitatud andmete kohaselt on Tarankov sündinud Valgevenes Mogiljovi oblastis. Ta saabus Eestisse 1973. aastal pärast sõjaväge ja asus ta õppima Pärnu merekooli. Ent pole andmeid, et ta oleks kunagi õpitud erialal töötanud. Mainitud on, et ta töötas Klooga pioneerilaagri katlakütjana. Ta oli spordipoiss ja tegeles poksiga.

Tarankovi peeti "viisakaks ristiisaks". Ta ei joonud, ei tarvitanud narkootikume ega ei käinud ööklubides laiamas.

Ka ei ole teada, et Tarankovil oleks olnud mingi sügavam suhe kirikuga, nagu seda on paljudel Venemaa nn ristiisadel.

Kuidas Tarankovist sai Eesti allilma juht, oli küsimus, millele vastuseks ka kõige staažikamad operatiivtöötajad 2000ndatel käsi laiutasid. Seda ei osatud selgitada.

Tarankovi väidetavalt usaldati pimesi ja seda juba 1986-1987. aastast, mil operatiivtöötajad kuulsid esmakordselt kellestki sportlasest Tarankovist.

Erinevalt paljudest teistest endise NSV Liidu territooriumil tegutsevatest allilmajuhtidest polnud Tarankovil väidetavalt ka Venemaal tõsist toetajat.

Tarankov oli ka nn ühiskassa boss. Tarankovi ajal oli ühiskassast saanud jõuline nähtus. See oli väidetavalt nagu hiigelkontsern, mis sidus kõiki siinseid mõjukamaid jõuke ning kontrollis suuresti kogu Eesti kuritegevust. Ühiskassa oli nagu pank. Ainus vahe oli selles, et kui pank kontrollis legaalset äri, siis ühiskassa kontrollis musta majandust.

Oluliste otsuste tegemisel on tal abiks toona valitud seltskond mõjukaid kriminaale ehk nn juhatus. Viis-kuus äärmiselt põhjalikult valitud usaldusmeest.

Näiteks, kui keegi kavandas suurejoonelist kütusevargust, pidi ta selle ühiskassas kooskõlastama. Samuti pidi maksma aktsiisipettur, salaviinaga kaupleja, narkoärikas, bordellipidaja. Kes unustas seda korda järgimast, sai julmalt karistada. Ta kas suruti “ärist” välja või halvemal juhul ta kadus.

Kuna ühiskassa mõju on aastatega kadunud, siis viimasel ajal elas 60ndates Tarankov endiselt oma Kadrioru korteris ning tegeles aegajalt spordiga. Äriregistri andmeil mingit äritegevust tal polnud, ent Tarankovi nime võib leida poksiveteranide klubi nimekirjast.

Ekspress kirjutas 2014. aastal, et heal juhul võis Tarankovi siis näha Wismari tänava väljakul jalgpalli mängimas või einestamas näiteks menukas Lasnamäe grillrestoranis Sambuka. Varem võis ta autot – musta Mercedese džiipi – leida Kalma sauna ette pargitult, aga viimasel ajal harvemini. Internetis leidus Tarankovist paar juhuslikku pilti, ei miskit rohkem.

“Ta on kogu elu elanud varjatud elu, nüüd seda enam,” rääkis üks politseiallikas toona lehele.

“Ta oli kurjategijate maailmas väga mõjukas. Nüüd, julgen väita, on ta selgelt tagasi tõmmanud,” ütleb Pikaro

Aga mäletate, mida rääkis 2002. aastal toonane siseminister Ain Seppik? “Mitmete asjaolude tõttu on meil õnnestunud [kuritegevuses] olukord stabiilne hoida. Osaliselt ka selle inimese tõttu, keda te seal tribüünil pildistasite (jutt käib Ekspressis avaldatud fotodest poksiturniiri publikust, kus kaadris ka Tarankov – toim.).”

“Keda mõtlete?”

“Nikolai Tarankovi. Turg on väike ja uusi tulijaid ei lasta juurde.”

Kummalisel kombel oli 2003. aastaks Tarankov Eestis vaid korra olnud tõsiselt politsei pihtide vahel. Nimelt 1993. aastal sai autopommi plahvatuses surma juveeliärimees Genrih Akopjan. Vormiliselt ärimehe turvamisega tegelnud Tarankov oli üks kahtlusaluseid, kuid Tarankov pääses toona pärast üht kuud eeluurimisvanglas vabadusse. Karistuseks määrati 3000 krooni trahvi.

Ka hilisemalt on Tarankov vanglast ja süüdistustest pääsenud.