ÜLEVAADE: President Ilveselt said kümne aasta jooksul armu vaid 16 inimest. Kes nad on?
Hiljuti allkirjastas ametist lahkuv president Toomas Hendrik Ilves ilmselt enda viimase süüdimõistetute armuandmispalvete läbivaatamise otsuse. Kokku on president Ilves kahe ametiaja jooksul ehk kümne aasta vältel läbi vaadanud 907 armuandmispalvet ja armu andnud vaid 16 korral. Teeme ülevaate inimestest, kes on riigipealt viimase 10 aasta jooksul armu saanud.
Vaieldamatult kõige kuulsam presidendilt armu saanud kurjategija on riigireetur Aleksei Dressen. Nimelt kirjutas 2015. aasta septembris president Toomas Hendrik Ilves Dresseni armuandmisotsusele alla, et vahetada ta välja Eesti kaitsepolitseiametniku Eston Kohveri vastu. Kohveri ja Dresseni vahetus toimus päev hiljem Koidula piiripunktis Piusa jõe sillal. Dressen mõisteti riigireetmise eest vangi 2012. aastal ja talle määrati 16-aastane vanglakaristus.
Veel avalikkuse ees tuntud nimi on kindlasti ekspolitseinik Alice Järvet, kes mõisteti süüdi politsei infosüsteemist andmete lekitamises. Riigikohus tegi 2014. aasta 1. oktoobril Põhja prefektuuri analüüsi- ja planeerimisbüroo ekskomissari Alice Järveti süüdimõistvas otsuse mõned täpsustused, kuid jättis tema süüdimõistmise politseiandmebaasist "Kairi" andmete lekitamises jõusse. Kuigi riigikohus täpsustas veidi süüdimõistvat kohtuotsust, siis jäi muutmata Järveti süüditunistamine kutse- ja ametitegevuse saladuse rikkumises ning samaks talle mõistetud rahaline karistus 240 päevamäära ulatuses ehk 9398,40 eurot. Ühtlasi jäi muutmata Järvetile pandud keeld töötada kolme aasta jooksul politseiametnikuna. Järveti kriminaalasi oli kohtus juba mitmendal ringil. 2015. aasta aprillis andis presidenti Ilves aga Järvetile armu ja vabastas ta ligi 10 000 euro suuruse rahalise karistuse tasumisest.
Tänavu aprillis andis aga president Toomas Hendrik Ilves armu Türil mehe püstolilaskudega tapmise eest süüdi mõistetud mehele ja vabastas ta kaheksa aasta pikkuse vanglakaristuse kandmisest. Süüdistuse järgi tulistas Nikolai Tome 27. augustil 2012 Türil Tehnika tänava kontorihoone eest seisva 23-aastase ja 33-aastase mehe suunas, kellest esimesega oli tal nädal varem ühes Paide toitlustusasutuses tüli tekkinud. Pärast tulistamist jooksid mõlemad mehed ära, kuid Tome hakkas 33-aastast meest taga ajama. Tome märkas põgenejat hoonete vahelisel alal ning tulistas õhku, mille peale varjas viimane end juhuslikult läheduses viibinud töömehe selja taha. Tome tulistas varjunud mehe suunas, kuid tabas töömeest ja tekitas talle kehavigastusi. Järgnevate sündmuste käigus tulistas Tome ta eest ära jooksnud meest mitu korda, ohver suri vigastustesse sündmuskohal, seisab prokuratuuri süüdistuses. Tapetud 33-aastane Auris oli väidetavalt Türi kohalik allilmaliider.
Mullu jaanuaris rahuldas aga Ilves elukaaslase tapmise eest vangi mõistetud naise armuandmispalve ja vähendas tema karistusaega kahe aasta võrra. President otsustas vähendada Sirje Truusi karistusaega inimlikel põhjustel. Tartu maakohus mõistis 1952. aastal sündinud Sirje Truusile 2012. aasta novembris elukaaslase tapmise eest kuueaastase vanglakaristuse. Süüdistuse kohaselt tarbisid elukaaslased 2012. aasta 12. veebruaril Jõgevamaal Puurmani vallas asuva elumaja korteris alkoholi, mille käigus tekkis nende vahel tüli. Mingil hetkel haaras naine noa ning lõi ühe korra meest rindkere keskossa. Pärast juhtunut jooksis naine naabrinaise juurde, kes kutsus kohale kiirabi. Meedikud konstateerisid mehe surma sündmuskohal. Kohale jõudnud politseinikud pidasid naise kahtlustatavana kinni.
2015. aasta suvel andis Ilves armu ka Taavi Nördstromile, kes kandis 16-aastast karistust mõrva eest. 2005. aasta märtsis mõistis toonane Lääne maakohus Nordströmile 16 aasta ja 17 päeva pikkuse vangistuse ning tema kaaslasele Tõnu Vetemaale ligi üheksa-aastase vangistuse. Hiljem jättis maakohtu otsuse jõusse ka Tallinna ringkonnakohus. Süüdistuse järgi tungisid Nordström ja Vetemaa 2002. aasta 24. detsembri õhtul 32-aastase Vjatšeslavi korterisse Haapsalus Niine tänaval ning peksid teda jalgade, rusikate ja kuuma triikrauaga. Peksuohver suri saadud vigastustesse umbes kümme tundi hiljem. Nördstrom sai toona nii karmi karistuse, kuna pani kuriteo toime katseajal. Tema eelmised kuriteod olid avaliku korra raske rikkumine, alaealise vägistamine, tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine ja tahtliku tapmise katse kahe inimese suhtes. Nördstrom haigestus Tartu vanglas karistust kandes parandamatult raskesse haigusesse, mis oli ilmselt ka üks talle armuandmise põhjusi.
2014. aasta oktoobris andis president Toomas Hendrik Ilves oma otsusega armu kahele narkokuriteos süüdi mõistetud kurjategijale. Armu said 1991. aastal sündinud T.K. (muudetud juunis 2023 - nimi asendatud initsiaalidega) ja 1984. aastal sündinud Jevgenia Kuznetsova. Presidendi pressiesindaja Toomas Sildam ütles toona avalikkusele, et Ilves andis kahele süüdimõistetule armu seetõttu, et nad saaksid hoolitseda oma lähisugulaste eest. Tegemist on inimestega, kes vajavad oma vanuse või tervisliku seisundi tõttu hoolitsust ja ei saa muidu hakkama. Riigipea andis süüdimõistetutele armu, et nad saaksid nende inimeste eest hoolt kanda, selgitas Sildam.
Tartu maakohus mõistis T.K. 12. märtsil 2012 süüdi narkootilise aine suures koguses käitlemises ning karistas teda kolmeaastase vangistusega. Kohus liitis naise karistusele varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega ning kokku pidi T.K. kohtu otsusega veetma trellide taga viis aastat, 11 kuud ja 27 päeva. Süüdistuse järgi äritses T.K. 2011. aastal Tallinnas ja Tartus korduvalt amfetamiiniga. Viru maakohus mõistis Jevgenia Kuznetsova 9. juulil 2009 kokkuleppemenetluses süüdi narkootilise aine suures koguses käitlemises ning karistas teda kolmeaastase vangistusega. Kohus liitis karistusele varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega ning kokku peab Kuznetsova kohtu otsusega veetma trellide taga seitse aastat ja kuus kuud. Süüdistuse järgi äritses Kuznetsova 2008. aastal Ida-Virumaal korduvalt suures koguses narkootilise ainega. Naine on 80 protsendi ulatuses töövõimetuspensionär.
Palju vastukaja tekitas ka 2013. aasta veebruaris tehtud otsus anda armu abikaasa julma mõrva eest karistust kandnud naise ning elukaaslase õe tapnud teise naise. Liliya Artamonova sooritas julma kuritöö 2005. aasta augusti keskel, kui olles oma abikaasast lahutamas, soovis saada endale mehele kuulunud korterit. Naine korraldas abikaasaga Ida-Virumaal surnuaial kohtumise, võttes eelnevalt kaasa haamri ja kirve ning kutsudes sündmuskohale ka oma kaks venda. Nimelt lootis Artamonova provotseerida oma abikaasaga kakluse ning oli kindel, et löömingusse sekkuvad ka vennad. Artamonova plaan läkski täide ning kolmik peksis kannatanu vaeseomaks. Seejärel vedasid nad mehe jõe äärde, kus Artamonova hoidis oimetu mehe pead seni vee all, kuni ohver uppus. Peal armuandmist läks Venemaa kodanik Artamanova tagasi kodumaale haige ema juurde ning ühtlasi kehtestas riik tema suhtes 10-aastase sissesõidukeelu Eestisse.
Samal aastal sai ka armu toona 29-aastane Merli, kes 2008. aasta septembris pussitas surnuks oma elukaaslase õe. Merli, kes toona ilmus kohtusse oma mõnekuuse pojaga, sai karistuseks kuus aastat vangistust, millest ta jõudis kanda ära pool. Merli kasvatas vanglas ka oma väikelast.
2012. aastal andis aga Ilves armu sõjaaegsete militaaresemete ebaseadusliku kogumise tõttu vanglakaristust kandvale mehele. Tartu maakohus tunnistas Kristian 2011. aasta märtsi lõpus kokkuleppemenetluses süüdi lõhkeaine, lõhkeseadeldise olulise osa ja tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning mõistis talle kahe aasta pikkuse vangistuse. Koos varem mõistetud kandmata karistusega pidanuks mees toonase otsuse kohaselt vangis veetma kolm aastat, kümme kuud ja 17 päeva.
2011. aastal andis Ilves aga armu enda teise ametiaja esimesele süüdimõistetult ehk varavastaste kuritegude eest vanglakaristust kandvale Antile. Tartu maakohus mõistis Anti 2000. aastal varavastaste kuritegude eest kuue aasta pikkuse tingimisi vanglakaristuse. Mees lahkus tingimisi karistuse ajal Eestist. Kuna ta rikkus sellega oma vabaduses viibimise tingimusi, andsid Eesti võimud tema suhtes välja Euroopa vahistamismäärus. Vaher leidis endale ühes Euroopa riigis töökoha ja lõi pere, kuid asukohariigi politsei sai ta kätte ja toimetas Eestisse. 2011. aastaks oli mees kandnud oma kuueaastasest vanglakaristusest ühe aasta. Presidendi pressiesindaja Toomas Sildam ütles toona meediale, et riigipea arvestas Antile armu andes seda, et ta sooritas kuriteod alaealisena ja seadusandja on selliste kuritegude eest ettenähtud karistuse alammäära vähendanud.
Sama aasta suvel andis Ilves armu narkoäri eest üheksaks aastaks trellide taha mõistetud Niina Grigorjevale, et naine saaks hoolitseda rasket haigust põdeva lähisugulase eest. Riigipea hinnangul oli antud juhul on armuandmine õigustatud, kuna suurem osa pikast vanglakaristusest sai kantud ning Grigorjeva tunnistas süüd ja kahetses kuritegu. Naine mõisteti narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemiste eest üheksaks aastaks vangi ning oli armuandmise hetkeks sellest ära kandnud kuus. Naise kahte varasemat armuandmispalvet Ilves ei rahuldanud, leides, et toona polnud need õigustatud.
2009. aasta detsembris andis Ilves aga armu 1959. aastal sündinud Marinale, kes mõisteti kuriteos süüdi 2006. aastal. Marina vabastati tingimisi ja ta allutati käitumiskontrollile.
Samuti sai 2007. aastal armu ka 2005. aastal erinevate tegude eest aastateks vangi mõistetud toona alealine Andrei, kelle paturegistrisse kuulus ka väljapressimine. Toona avaldatud kohtudokumentide järgi oli Andrei alles lõpetamas kooli ning tema ema oli raskes seisus haiglas.
Samal aastal sai armu ka 1982. aastal sündinud Ilona, kes mõisteti kuritegudes süüdi 2000. aastal. Ka tema vabastati aastase katseajaga ja allutamisega käitumiskontrollile.
2006. aastal andis aga Ilves aga vastselt peale ametisse astumist armu peamiselt poevarguste eest süüdi mõistetud Kristo Piiritsale. Riigipea otsusega määrati toona juba kaks korda kohtulikutl karistatud Piirits vabadusse tingimisi 3-aastase katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile.
Piirits on aga alates 2011. aastast olnud uuesti korduvalt kohtu ees süüdistatuna vargustes ja ka kehalises väärkohtlemises. Viimane jõustunud otsus tema suhtes pärineb lausa tänavu maikuust, kui ta mõisteti purjus peaga sõitmise eest mitmeks kuuks vangi.
Kõige karmim president
Presidendi avalike suhete nõuniku Toomas Sildami sõnul on kõik Ilvese armuandmised äärmise hoolikusega kaalutud ja kaalutletud. Sildam tõdes, et presidendile annab seejuures nõu pädev komisjon, kuhu kuuluvad ka riigikohtu ja riigiprokuratuuri esindajad.
"Kellelegi armu andmise põhjused on sageli armuandmispalve esitanud inimese sügavalt eraelulised ning riigipea otsus seeläbi humaansuse akt. Oluline on meeles pidada, et armuandmine ei muuda olematuks inimese karistatust," ütles Sildam Delfile.
Näitena võib veel välja tuua, et president Arnold Rüütlile esitati viie aasta jooksul 637 palvet armu andmiseks ning ta andis armu 28 korral. President Merile esitati aga aastatel 1992-2001 kokku 1577 palvet armu andmiseks ning ta andis armu 71 korral.
Märkuseks: Lennart Meri ametiajal kaotati ära surmanuhtlus, mistõttu andis ta mitmele surma mõistetud vangile armu ja asendas karistused eluaegse vanglakaristusega. Ka tasub meeles pidada, et Meri ajal olid ajad teised ja kuritegevus oli Eestis palju suurem ning karistused karmimad.
Selgituseks: osade süüdimõistetute puhul ei ole avaldatud täisnimesid, kuna nende kuriteod või süüdimõistmise asjaolud ei ole piisavalt tõsised nimede avalikustamiseks.
