See informatsioon, mis pärineb allikatelt, kes on kursis luureandmete ja Rootsi sõjalise valmisolekuga, mängis Dagens Nyheteri teatel rolli Gotlandi saare taasmilitariseerimisel pärast kümmet aastat ilma sõjalise kohalolekuta, vahendab Aftonbladet.
Dagens Nyheteri teatel on ohu sisu täielik saladus ning „omab erilist tähtsust riigi julgeolekule“. Allikate sõnul ei ole isegi Rootsi valitsusele ohu kohta muud öeldud, et see pärineb Venemaalt.
Septembri alguses rääkisid nii Rootsi kaitseväe ülemjuhataja Micael Bydén kui ka kaitseminister Peter Hultqvist avalikult halvenenud julgeolekuolukorrast ning viisid läbi kaitseväe etteteatamata valmisolekukontrolli. Pärast seda on muudetud ka Rootsi riigikaitsejuhtide ohuhinnanguks kasutatavaid sõnu. Nüüd öeldakse, et oht on vähetõenäoline, samas kui varem oli see ebatõenäoline.
Kolmapäeval andis Rootsi kaitseväe ülemjuhataja äkki käsu tuua mehhaniseeritud jalaväekompanii paigutamine Gotlandile enam kui aasta võrra ettepoole.
„Luurepildis on midagi juhtunud. Aga meie, kodanikud, ei tea, mis see on. Seevastu näeme me selle mõjusid. Üksuse äkiline paigutamine Gotlandile on erakordne,“ ütles luureanalüüsi professor Wilhelm Agrell Dagens Nyheterile.
Rootsi riigikaitsekõrgkooli Vene sõjalise jõu ekspert Peter Mattsson ei soovinud spekuleerida, mis võib olla see luureinformatsioon, millele Dagens Nyheter viitab.
„Jutt võib olla vägede koondamisest või millestki muust, aga see pole miski, mille üle ma tahaksin spekuleerida. Üldiselt on ju kõrgeimal sõjalisel ja poliitilisel tasandil andmeid, millele on juurdepääs ning sealt saab ju kogupildi, mis põhineb sellistel asjadel nagu tehnilised luuresatelliidid ja HUMINT (inimluure),“ ütles Mattsson.
Mattsson on skeptiline selle suhtes, et küsimus võib olla mingis akuutses sündmuste arengus, millele Rootsi luureteenistused on nüüd jälile saanud.
