Raasiku valla juhtum: kirikuõpetaja sõnul tuleb tänaval inimesi ründav koer hukata
"Kogu lugu algas suhtlusvõrgustiku grupis "Eluterve Raasiku" algatatud teemast, kus kurdeti lahtisena jooksnud koera üle," kirjutas meile loo edastanud Delfi lugeja.
Lapsevanem olevat tõstnud oma paariaastase maimiku autost välja, hoolimata asjaolust, et lähedal jooksis ilma jalutusrihmata võõras koer. Kutsu olevat tulnud ja lapsele peale hüpanud (kehavigastused puudusid). Ema vapustus oli nii suur, et ta kirjutas juhtunust koheselt suhtlusvõrgustiku gruppi. Paraku ei olnud aga esialgne vastukaja just see, mida oodati.
Üks loomasõprade ringkonna inimene viitas ametitele, kuhu tuleb koheselt hulkuvat looma kohates asise kodanikuna pöörduda ning nentis, et kaitsetu lapse autost välja tõstmine, kui läheduses on hulkuv loom, on äärmiselt mittesoovituslik. Me ei tea iialgi, mismoodi võib eksinud ja segaduses loom käituda.
"Just nii, nagu korralikus kogukonnas ikka, võttis sõna ka kirikuisa. Kirikuõpetaja sõnul on sääsed, kalad ja koerad kõik võrdsed elusolendid, kellega kokkupõrkel on lubatud kasutada vägivalda -ja/või surmamist. Kirikuisal olevat sellisteks "puhkudeks" autos piisavalt suure teraga pussnuga ning ka kruvikeeraja pidavat asja ära ajama", jagas meiega murelik kodanik.
"Kutsun üles inimesi sügavamalt mõtlema teemal hulkuv koer. Kas kirikuõpetaja kui kogukonna eeskuju poolt on eetiline propageerida külmrelvade kandmist ning vajadusel eksinud lemmiklooma
surmamist," võttis Delfile juhtumi edastanud lugeja teema kokku.
Delfile vastas Harju-Jaani koguduse kirikuõpetaja Jaan Nuga, kes ka Facebooki grupis sõna võttis, järgmiselt: "Kõnealuses grupis postitas mu poja klassivenna ema teate sellest, kuis koolimaja juures oli suur must koer ta 2-aastase tütre pikali hüpanud ja jäänud ründevalmis poosis nutva tüdruku peale seisma. Emal ja teismelisel vennal ei õnnestunud koera minema ajada. Koer läks alles siis, kui tuli üks teine poiss, kes olevat sellele koerale tuttav olnud. Sama koer on rünnanud ka teisi lapsi," sõnas kirikuõpetaja.
"Sellele teatele reageerisid mõned, kes hakkasid (ilmselt olukorda tundmata) koera õigustama: et viimati tahtis mängida ja et mis siis sellest, sel korral ju ei purenud. Nende läägete õigustuste peale vastasingi, et koera rünnak tuleb vahendeid valimata lõpetada. Pärast, lapse kirstu juures, on juba hilja targutada - kaheaastase lapse eluküünla kustutamiseks ei pea suur koer väga pikalt vaeva nägema," põhjendas koguduse kirikuõpetaja oma kirjutisi sotsiaalmeedia grupis.
"Üks vestlejaist heitis mulle ninale, et kuis jääb selle viienda käsuga, mis keelab tapmast. Seepeale seletasingi, et see käib mõrvamise kohta ja sääskedest, kaladest või koertest seal päris kindlasti ei kõnelda."
Oma mõtete kokkuvõtteks ütleb kirikuõpetaja järgmist: "Olen ka Eesti Vabariigi reservohvitser ning kuulun Kaitseliitu. Ma julgustan inimesi enese ja oma lähedaste kaitseks välja astuma. Ründavat koera ei pea kartma: olgu abivahenditega või ka oma keha raskust kasutades on võimalik koerast võitu saada küll. Tänaval inimesi ründav koer tuleb hukata. Kas saab ta enesekaitse korras surma või teeb seda omanik pärast vastava teate saamist, see sõltub juba olukorrast. Ei saa lootma jääda sellele, et ehk ta enam aiast välja ei pääse. Kui mõni inimene on elu lõpuni sandistatud või laps surmagi saanud, siis on juba hilja," ütles kirikuõpetaja Delfile.
Raasiku Vallavalitsuse haldusosakonna juhataja Ando Liiv sõnas, et Raasiku vallavalitsus on teadlik Raasiku alevikus toimunud intsidendist hulkuva koeraga ning tegeleb hetkel asjaga. "Meil on teada ka koera omanik. Edaspidi soovitan selliste juhtumite puhul koheselt informeerida vallavalitsust," ütles Liiv.
