Lugeja laste kasvatusest: kõiki lapsi ei tohi ühe vitsaga lüüa
Kui laps tõesti ei soovinud lõunauinakut ja tahtis lobiseda, siis ei pea ju teda uneks sundima! Laps teise ruumi joonistama või mängima või siis teha mingi kokkuleppe lapsega. Tavaliselt väikeste lastega saavad poole paremini hakkama abikasvatajad ja lapsed sallivad neid ka rohkem.
Pedagoogilise haridusega kasvataja aga tahab joont vedada ja nii-öelda boss olla. See väike inimene satub aga lõpuks segadusse: ühe kasvatajaga võib ta nii käituda ja olla, teisega ei või midagi teha, ja kui teeb, siis saab sõimata. Hiljem hakkabki selle järgi järeldusi tegema, kas teda sõimatakse või ei sõimata ja ilusast juttust ei saagi enam aru.
Siis on jälle häda, et laps on sõnakuulmatu ja paha! Aga ükski laps ei ole kunagi paha! Ta tegi midagi valesti lihtsalt selles ajahetkes, aga tema sellest aru ei saa, sest enne on koguaeg niimoodi lubatud teha. Tasakaal ja pidev distsipliin on asja võti!
Paraku kipuvad lasteaias õppetajad ülihead ja nunnud olema, aga siis, kui see laps kooli läheb, siis on järsku kõik teistmoodi ja ta ei saa midagi aru. Kui veel öeldakse, et kuula sõna, muidu viiakse sind lasteaeda tagasi, sest sa pole kooli küps. See laps näeb selles võimalust, et tagasi lasteaeda saada.. Ega laps loll ei ole.
Kui Lasteaed-algkool-põhikool-keskkool(või kutsekool)-ülikool oleksid kõik ühe süsteemi järgi, siis ei peaks see laps kulutama lisaenergiat sellele, et aru saada, mida temalt üldse oodatakse!
Minu arust ei ole tänapäeva haridusmudel õige, vaid sunnib kõiki ühesugused olema, aga ükski haridus neid ühesuguseks ei tee. Kui see vaene laps ebaõnnestub selles pealesurutud koolisüsteemis, siis ta oleks nagu alamklass. Tegelikult on ta aga samasugune inimene, kellel on soovid ja unelmad nagu tema eakaaslastel.
Tuleb tõsta tulumaks tagasi 24% peale ja rahastada haridust.
