Õiguskomisjon kaalub liiklusõnnetuse järgse alkoholi tarbimise kriminaliseerimist

Riigikogu õiguskomisjon kaalub tänasel istungil, kas tuleks muuta liiklusseadust ja liiklusõnnetuse järel alkoholi tarbinud juhti karistada kriminaalkorras või on piisav kehtivas seaduses olev väärteo korras karistamine.

Karistusseadustik ei näe ette, et vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitanud juhile saaks selle eest määrata kriminaalkaristust.

„Kehtiv regulatsioon annab õnnetuse põhjustanud joobes juhile võimaluse pääseda kriminaalkaristusest, kui ta väidab, et tarbis alkoholi peale õnnetust,“ märkis õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. „Komisjoni istungil tulevad arutamisele ka teised liiklusalased süüteod, näiteks õnnetuse järgselt sündmuskohalt lahkumine ja õnnetusest mitteteatamine. Komisjon kuulab ära politsei ja ministeeriumite arvamused ning kaalub seejärel võimalikke seadusemuudatusi.“

Samuti on istungile kutsustud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) esindaja, et teada saada, kas EKEI suudab tuvastada, milline oli pärast õnnetust alkoholi tarbinud juhi joobeaste õnnetuse toimumise hetkel.

Liiklusseaduse § 226 näeb liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest ette väärteo korras karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.