Bosnia veresauna tunnistajaks olnud rahuvalvajad kaebasid Hollandi riigi „võimatule missioonile“ saatmise eest kohtusse
Umbes sada Hollandi rahuvalvepataljoni Dutchbat III veterani, kes teenisid 1995. aastal Bosnia-Hertsegoviinas Srebrenica enklaavis, kus toimus massimõrv, kaebasid Hollandi riigi kohtusse, sest nende sõnul saadeti nad „võimatule missioonile“, teatasid advokaadid Michael Ruperti ja Klaas Arjen Krikke.
Juba juulis teatati, et riigi vastu on kaebuse esitanud 12 veterani. Srebrenica enklaavi hõivasid Bosnia serblased, kes mõrvasid lõpuks 8400 moslemist meest ja poissi, vahendab ajaleht De Volkskrant.
Advokaatide sõnul on Dutchbat III umbes 20 aastat missiooni läbikukkumise eest vastutavaks peetud, sest Hollandi valitsus ei ole lõpuni tunnistanud, et pataljon saadeti tahtlikult ja teadlikult võimatule missioonile.
Veteranid kannatavad advokaatide sõnul seetõttu veel aastaid hiljem korvamatut kahju sotsiaalses, emotsionaalses ja rahalises mõttes.
Hollandi kaitseminister Jeanine Hennis tunnistas möödunud suvel samuti, et Dutchbat III missioon oli juba ettearvatult võimatu.
Mõned mõrvatute lähedased on Hollandi riigi vastu kohtus käinud. Holland kaitses end väitega, et vastutus Srebrenicas toimunu eest langeb ÜRO-le, kelle alluvuses Hollandi rahuvalvajad tegutsesid. Aastatepikkuse juriidilise vaidluse tulemusena leiti, et Hollandi valitsusel oli kindlasti sõjaväelaste üle efektiivne kontroll.
Eelmisel aastal maksis Hollandi valitsus hüvitist Mustafići ja Nuhanovići perekondadele. Nende lähedased saadeti nimelt hollandlaste laagrist minema ja mõrvati seejärel.
Seejärel pöördusid kolme mõrvatu omaksed kaebusega Hollandi riigi vastu Euroopa inimõiguste kohtusse Strasbourg’is. Advokaadid väitsid, et Dutchbati tollase ülema Thom Karremansi rolli veresaunas ei ole korralikult uuritud ning talle süüdistuse esitamata jätmiseks on avaldatud poliitilist survet.
Advokaadid Liesbeth Zegveld ja Tomasz Kodrzycki väitsid ka, et Karremans ja tema asetäitja Rob Franken on Srebrenica mõrvas, sõjakuritegudes ja genotsiidis kaasosalised.
Euroopa inimõiguste kohus otsustas eelmisel nädalal, et Holland ei pea Karremansi tema rolli eest Srebrenicas vastutusele võtma.
Advokaat Geert-Jan Knoopsi sõnul toetab Karremans oma meeste nõuet Hollandi riigi vastu ning kaalub ka ise samasuguse sammu astumist.
