Colombias sõlmiti pärast poolesajandilist sõda rahu valitsuse ja marksistlike mässuliste vahel

Colombia paremtsentristlik valitsus ja marksistlik mässuliste rühmitus Colombia revolutsioonilised relvajõud (FARC) kirjutasid esmaspäeval pärast pool sajandit kestnud sõda, milles hukkus veerand miljonit inimest ja mis viis riigi kokkuvarisemise äärele, alla rahulepingule.

Pärast neli aastat kestnud läbirääkimisi Kuubal surusid Colombia 65-aastane president Juan Manuel Santos ja mässuliste juht, 57-aastane Rodrigo Londoño hüüdnimega Timochenko esimest korda Colombia pinnal soojalt kätt ja kirjutasid rahuleppele alla padrunist valmistatud sulepeaga, vahendab Reuters.

„Kohutav vägivallaöö, mis on heitnud meile oma varju enam kui pool sajandit, on möödas,“ ütles Santos läbi pisarate. „Me avame oma südamed uuele koidikule, säravale päikesele täis võimalusi, mis on tõusnud Colombia taevasse.“

Pühapäeval toimub referendum rahukokkuleppe ratifitseerimise üle, kuid küsitlused näitavad, et see kiidetakse kindlalt heaks.

Ladina-Ameerika pikima sõja lõpp muudab FARC-i geriljad poliitiliseks parteiks, mis hakkab võitlema valimiskastide juures, mitte lahinguväljal.

„Keegi ei peaks kahtlema, et me teeme poliitikat ilma relvadeta,“ ütles Timochenko, kes palus FARC-i ohvritelt andestust. „Me oleme kõik valmis oma meeled ja südamed relvitustama.“

Allkirjastamise juures Kariibi mere äärses Cartagena linnas olnud külalistel oli palutud kanda valget ning nende hulgas olid ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, Kuuba president Raúl Castro ja USA riigisekretär John Kerry.

Euroopa Liit eemaldas FARC-i esmaspäeval oma terrorirühmituste nimekirjast.

Kerry teatas, et USA kaalub sama ning lubas Colombiale järgmisel aastal 390 miljonit dollarit rahuprotsessi toetamiseks.

Sõja rängimatel päevadel raputasid FARC-i rünnakud Colombia pealinna Bogotád, mille mässulised ähvardasid vallutada, ning maapiirkondades käis sõda geriljade, relvarühmituste, narkojõukude ja valitsusvägede vahel.

Veresaunades tapeti tuhandeid tsiviilisikuid eriti maapiirkondades, sest sõdivad osapooled püüdsid takistada inimestel vaenuvägede toetamist või nendega koostöö tegemist.

Siiski pole kõik rahulepinguga päris rahul. Endine president Álvaro Uribe ja teised on pahased, et mässulised lubatakse ilma igasuguse vanglakaristuseta parlamenti.

Talupoegade ülestõusust alguse saanud FARC muutus tõsiseks tegijaks narkokaubanduses ning sellel oli hiilgeajal 20 000 võitlejat. Nüüd on neid alles jäänud umbes 7000 ning nad peavad 180 päeva jooksul relvad ÜRO-le üle andma.