EKRE ettepanek panna immigratsiooni küsimus rahvahääletusele ei leidnud riigikogus toetust
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas riigikogule eelnõu "Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liidu immigrantide ümberjaotamise kava osas", mis oleks pannud 2017. aasta 23. aprillil korraldatavale rahvahääletusele küsimuse "Kas Teie olete nõus, et Eesti Vabariik osaleb Euroopa Liitu saabunud immigrantide ümberjaotamises?".
Eelnõu algatajate esindaja Jaak Madison selgitas, et möödunud aasta 22. septembril Brüsselis toimunud kohtumisel leppisid Euroopa Liidu riikide ministrid kokku 120 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises liikmesriikide vahel. Kokku jagavad liikmesriigid ümber 160 000 inimest, millest Eesti osakaal oleks ligikaudu 550 inimest.
"Seoses selle küsimusega, mis on tekitanud ühiskonnas suurt poleemikat, vastandumist ja ka eri osapoolte selle ülesõhutamist, aitaks meie ettepanek tunduvalt pinget ühiskonnas maha võtta ning anda inimestele võimalus öelda, kas me peaksime osalema kõnealuses kavas ja paigutama sunduslikult ümber inimesi, kellest osa ei tahagi siia tulla ja keda ka väga paljud meie inimesed ei oota," ütles Madison.
Põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt rõhutas, et otsus ühineda Euroopa Liiduga võeti vastu rahvahääletusel. "Rahvahääletusel anti sellega põhiseaduslik mandaat selleks, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik. Kui antud juhul otsus, mis pannakse rahvahääletusele, läheb vastuollu varasema rahvahääletusega, siis ma ütleks, et õigusjõud on sellel varasemal rahvahääletusel, millega muudeti põhiseadust oluliselt," ütles Nutt.
Nuti sõnul tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, selle poolt hääletas kuus ja vastu viis komisjoni liiget.
Läbirääkimistel Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhini hinnangul on Eesti väärt oma rahvuslikku poliitikat immigratsiooni küsimuses.
Martin Helme EKRE fraktsioonist märkis, et EKRE kogus eelmisel aastal 40 000 allkirja, mis nõudsid rahvahääletust immigratsiooni küsimuses.
Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 51, vastu 14 ja erapooletuid oli 4 riigikogu liiget, vahendab riigikogu pressiteenistus.
