Haridusministeerium pakkus õpetajate tuleva aasta alampalgaks 1000 eurot, haridustöötajad pole sellega rahul
Haridus- ja teadusminister Maris Lauri tegi täna koos omavalitsuste ja õpetajate esindajatega 2017. aasta miinimumpalga üle toimunud konsultatsioonidel ettepaneku, et tulevast aastast kasvaks õpetajate miinimumpalk vähemalt 1000 euroni ning keskmine töötasu vähemalt 1200 euroni. Samas pole õpetajad tänaste tulemustega rahul.
Lauri sõnas, et väärikas töötasu on tugeva ja motiveeritud õpetajaskonna üks peamine eeldus. „Õpetajate töötasu alammäära tõus vähemalt tuhande euroni on väärika palga eeldus. Riigieelarvelise lisarahaga kindlustame, et õpetajate keskmine brutopalk ületab järgmisel aastal vähemalt 1200 euro piiri,“ ütles minister.
Palgatõusuga tegelikult kaugenetakse lubadustest
Eesti haridustöötajate liidu juhataja Reemo Voltri sõnul ei saa sellise palgatõusuga kindlasti rahul olla. "Õpetajad on Eestis magistriharidusega spetsialistid ja sellest tulenevalt peaksid nad saama ka kõrgharidusega spetsialisti palka. Järgmisel aastal on Eesti keskmine palgaks prognoositud 1200 eurot ning sealt peaksid õpetajate palgad algama,sest kõrgharidusega töötajate palgad on 20% ehk prognoositult 1450 eurot siis."
Valitsus on lubanud, et aastaks 2019 on õpetajate palgad 20% kõrgemad kui Eesti keskmine tasu. Kuid praegune olukord näitab, et lubatud eesmärgist kaugenetakse. „Eelmine aasta said õpetajad 85% Eesti keskmisest, see aasta 84% ja kui prognoosid on õiged, siis järgmine aasta kukub see 83% peale. Ehk õpetajate töötasu võrreldes riigi keskmise palgaga väheneb,“ ütles Voltri.
Sellele ei saa Maris Lauri vastu vaielda. „Kui me vaatame, mis on juhtunud sellel aastal palkadega, siis tõus oli oluliselt suurem kui prognoositi ja tulemus on see, et erinevus õpetajate palga ja riigi keskmise palga vahel suureneb. Võib väga tõenäoliselt öelda, et positsioon halveneb,“ ütles Lauri.
Väiksed palgad võivad tuua kaasa haridustaseme langust
„Me oleme üks vanima õpetajaskonnaga riik Euroopas ja noored ei tule meie ametisse, sest sellise haridustasemega saab teistest ametites palka rohkem,“ rääkis haridustöötajate liidu juht. „Valitsus pole avaldanud mis kaalutlustel enne ja pärast valimisi selliseid lubadusi on antud. Aga selge on see, et kui lubatakse, siis tuleb ikka täita,“ lisas ta.
„Ilmselt on jäänud valitsuses kohati ka mulje, et õpetajad on need, keda võib lõpmatuseni lollitada. Küll nad ikka usuvad ja jätkavad missioonitundest järgmised 20 aastat ka tööd teha. Nii sureb meie õpetajaskond lihtsalt välja, sest pealekasvu pole,“ ütles Voltri.
„Praegu me saame maailma kontekstis pakkuda lastele väga head üldharidust, aga kui me midagi õpetajate tasustamisega ette ei võta, siis uusi õpetajaid juurde ei tule, nagu on juba mitmeid aastaid näha. Nii me ei saa ühel päeval rääkida väga heast ega võib-olla isegi heast haridusest,“ sõnas ta.
Võimalusi lisarahaks otsitakse
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kindlustab õpetajatele järgmisel aastal vähemalt 4,6-protsendise tõusu. "Samuti tegeleb ministeerium täiendavate võimaluste otsimisega õpetajate palga enamaks tõstmiseks. Väga olulised on omavalitsuste õpetajat väärtustavad otsuseid, sest valdav enamus õpetajaid on nende palgal," teatas ministeerium.
Maris Lauri tõi välja, et töötasu kiirema kasvu kindlustamiseks vaja on jätkata tarkade koolivõrguotsustega. „Tunnustan neid omavalitsusi, kes on koolivõrgu targa korraldamise ning koolitaristute ökonoomse majandamisega taganud oma õpetajatele juba praegu keskmisest märksa kõrgemad palgad. Samuti tahan kiita omavalitsusi, kes ka ise riigi toetusele juurde panustavad,“ märkis minister.
Värske OECD võrdleva haridusstatistika ülevaate järgi moodustavad õpetajate palgad koolide põhilistest tegevuskuludest võrreldes teiste riikidega jätkuvalt ebaproportsionaalselt väikese osa. Kui Eestis on õpetajate palk umbes 40 protsenti koolide põhitegevuskuludest, siis OECD riikides on see keskmiselt poole võrre rohkem ehk üle 60 protsendi.
Erinevused koolide ja kohalike omavalitsuste vahel on suured
Õpetajate palgad riigikoolides on tunduvalt suuremad kui munitsipaalkoolides. „Rahastamisel eelistatakse neid koole, mis on riigi hallatavad. Siin on murekoht ka õpetajate ja õpilaste seisukohast. Kuidas ja mis printsiipide alusel mingeid õpilasi ja õpetajaid eelistatakse teistele?“ küsis Reemo Voltri.
Maris Lauri sõnul on riigikoolides palgad kõrgemad, sest gümnaasiumihariduse õpetamine eeldab natuke kõrgemat taset, mis tõttu on munitsipaalkoolide palkadega võrreldes sees loomulik vahe.
Kuid palkade erinevus tuleneb ka toetuste maksmisest. „Peame oluliseks, et omavalitsustele ja erakoolidele antava õpetajate palga sihtotstarve säiliks, sest kuni riiklik eesmärk pole saavutatud, ei ole tark tekitada olukorda, kus õpetajate palgaks mõeldud raha võib liikuda hoopis teiste kulude katmiseks,“ ütles Maris Lauri.
„Kohalikud omavalitsused ei saa vaadata sellele nii, et meie piirkonnas on tase madal ja seega ei pea me ka õpetajatele maksma. Ütleme nii, et miinimumi taseme hoidmine on kohustuslik. Näiteks mõned aastad tagasi oli mõnes omavalitsuses argument see, et me ei saa õpetajate palka tõsta, sest siis saaks õpetaja rohkem palka kui vallavanem,“ rääkis minister ja tõdes, et kahjuks jäi ka sellel aastal toetustest ligi miljon eurot õpetajatele maksmata.
Reemo Voltri sõnul ei saa haridustöötajad praeguse trendiga leppida. „Mulle on antud selged signaalid Eesti õpetajate poolt, et kui õpetajate tasu jätkuvalt väheneb võrreldes riigi keskmise palgaga, siis me ei saa seda rahulikult pealt vaadata.“
„Ei saa välistada streike. Täna on esimene kord kui räägitakse reaalsetest numbritest, aga eks me peame siin maha istuma ja analüüsima antud olukorda. Kuna praegu on näha, et mingit reaalset lubaduste täitmist ja sellele lähenemist ei ole, siis me peame kindlasti mõtlema kuidas probleemile tähelepanu pöörata, et me saaksime ka 10 aasta pärast rääkida heast üldharidusest,“ ütles Voltri.
Täna toimuma pidanud õpetajate töötasu alammäära läbirääkimiste asemel olid taas konsultatsioonid, sest omavalitsuste katusorganisatsioonid, Eesti Linnade Liit ning Eesti Maaomavalitsuste Liit saabusid läbirääkimistele volitusteta. Arutelust võtsid osa ka Eesti Haridustöötajate Liidu ja Eesti Õpetajate Liidu esindajad.
