Lugeja: kui naabritele meeldib kõntsa sees elada, siis ei aita muud kui kolimine
Elan hetkel üürikorteris ning sisse kolides aasta aega tagasi kohtusin sama probleemiga, prussakatega. Sel hetkel oli selgeks saanud, et põhiliselt on probleem ühes paraadnas, kus paraku on ka minu elamispind.
Ühistu organiseeris tõrje, kuid kahes korteris ei saanud tõrjet teha, kuna kedagi ei olnud kodus. Eelnevalt teatati sellest ligi kuu aega ette. Tõrje tehtud kadusid mõneks ajaks ka "koduloomad", kuid paari kuu pärast olid nad tagasi. Oh üllatust, kui ühistuesimees ütles, et kellelgi teisel sarnast probleemi enam ei ole.
Nähes vahel trepist üles kõndides kogemata mõne korteri ukse vahelt sisse (mõni memm on läinud postkasti vms ja ukse lahti jätnud), siis selle sitahunniku sees elades ei panegi nad neid tähele. Mina elan korteris, kus enne minu sissekolimist tehti täielik kapitaalremont ja enda eluviis ei ole kindlasti selline, mis peaksid soodustama prussakate teket.
Sain uue tõrje, mis tehti ainult minu korteris, kuid siis ütles juhatuse esimees, et järgmisel korral peate juba ise tasuma, kuna probleem on ainult minu korteris. Praegusel hetkel silman kord kuus mõnda elukat, kuid päris lahti nendest saanud ei ole.
Arvan, et tõrje tuleks teha tervele majale ning olukord ei laheneks lõplikult enne, kui mõned elanikud sita sees elamist ära ei lõpeta. Olen ise korduvalt mõelnud ära kolimisele ning teen seda, kui leian sobiva uue elupaiga. Tekitab viha, kui ükskõikselt võib ühistu tegutseda, peaasi, et saaks enda juhatuseliikme tasud kätte ja korras.
Olen juba väsinud selle probleemiga tegelemisest. Korteri omanik on samuti probleemist teadlik, kuid ei saa sellega ise välismaal viibimise tõttu tegeleda. Seetõttu olengi vaid mina ise sellega tegelenud. Olgu nii puhas ja uus korter sul kui tahes, aga kui naabritele meeldib kõntsa sees elada, siis ei aita muud kui kolimine.
