Noorsoofestival, kuhu on sõitnud soomeugrilasi üle maailma, ei sobi Udmurtia rahvuspoliitika ministeeriumile. Igal aastal viidatakse ministeeriumis erinevatele, ainult neile arusaadavatele „vääramatu jõu asjaoludele“. Viimasel korral teatati festivali korraldajatele ministeeriumile alluvast riigiasutusest Rahvaste Sõpruse Majast, et korraldatavad üritused ei vasta algselt mõeldud formaadile, vahendab portaal Idel.Realii.
Kuus aastat tagasi – just nii palju kordi on Udmurtias etnokultuurifestival toimunud – ei olnud nendel samadel ametnikel formaadile mingeid pretensioone.
Nimetus „Palezjan“ (udmurdi keeles „Палэзян“) tuleb udmurdi sõnast „палэзь“, mis tähendab pihlakamarjade korjamise aega. Festival toimus Udmurtias septembri viimastel päevadel, kui kõigis Venemaa soome-ugri regioonides ning ka Soomes, Ungaris ja Eestis tähistatakse traditsiooniliselt soome-ugri rahvaste päevi.
Festivali eesmärk on ühendada tänapäevast noortekultuuri ja traditsioonilist rahvakultuuri. Esindatud on erinevad kunstižanrid ja rahvused.
Festivali toimumise lõpetamise tegelikud põhjused on asjaga kursis olevate allikate sõnul Udmurdi vabariigi eelarve puudujääk, juhtkonna üldine kalduvus kultuurialase tegevuse väljajuurimisele ning vabariigi rahvuspoliitika ministeeriumi juhkonna poliitilise tahte puudumine Udmurtia jaoks vältimatute kultuuriliste algatuste kaitsmiseks.
„Igal aastal töötasime me välja uued programmid ja kutsusime osalema uusi loomingulisi kollektiive ja artiste. Meie tegevus oli rahvuslikus kogukonnas nõutud. Tuhandelised saalid olid pungil täis, inimesed tunglesid vahekäikudes ja koridorides,“ ütles Rahvaste Sõpruse Maja direktori asetäitja etnokultuurilise tegevuse alal Tatjana Fjodorova.
Fjodorova sõnul on festivali korraldamine igal aastal keerulisemaks muutunud. Rahvuspoliitika ministeeriumile tuli tõestada, et inimestele on sellist festivali vaja.
Udmurtias ei ole see esimene soome-ugri kultuuriürituse vastase tegevuse juhtum sel aastal. Mais jäeti Iževskis ootamatult ära kaua oodatud Eesti, Soome ja Ungari filmide näitamine nende riikide suursaadikute visiidi raames.
Varsti pärast seda vallandati munitsipaalse kunstiresidentsi direktori kohalt Iževskis tuntud kinotegelane ja sealse esimese kinoklubi asutaja Andrei Smirnov, kellel õnnestus igal aastal korraldada Venemaa tavalises provintsilinnas kõrgel tasemel mitu rahvusvahelist filmifestivali, millest võtsid osa tuntud režissöörid ja kinotegelased.
Soome-ugri filmifestivali ettevalmistamine kestis pool aastat, rääkis siis Smirnov. „Selle avamise eelõhtul pandi mind lihtsalt fakti ette: „Kino ei tule.“ Selline intsident juhtus esimest korda Iževski kinoklubi eksisteerimise kümne aasta jooksul,“ kommenteeris Smirnov ise.
Otsuse tegi teatavaks kino Družba („Sõprus“) direktor. „Ta lobises kogemata välja, et talle tuli mingisugune salapärane telefonikõne,“ ütles Smirnov.
