FOTOD RIIGIKOHTUST: Vallavanem võrdleb haldusreformi ebavõrdset rahastamist pangaröövlile antud kümne minutiga: "Kui te välja ei tule, tuleme meie."
Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses haldusreformi seaduse sätete kehtetuks tunnistamist on Riigikohtult taotlenud 26 kohalikku omavalitsust: Kõpu, Juuru, Tõstamaa, Abja, Emmaste, Illuka, Järvakandi, Kambja, Kullamaa, Kõo, Käina, Leisi, Luunja, Lüganuse, Mäetaguse, Nõo, Pala, Pöide, Pühalepa, Rakke, Tudulinna, Vaivara, Ülenurme, Haaslava ja Karksi vallavolikogud ja Loksa linnavolikogu, teatas riigikohus.
Riigikohtunik Jüri Põld edastas arutelu alguses kokkuvõtlikult eri osapoolte seisukohti.
Kas 5000 elanikuga omavalitsused täidavad eesmärki?
26 kohaliku omavalituse taotluses tuuakse välja, et ülemäära suurt rõhku pannakse kohalike omavalitsuste elanike arvule - 5000. Siiski nenditakse, et seadus võimaldab valitsusel lubada ka väiksemaid kui 5000 elanikuga kohalikke üksusi, kuid need erandid on kitsad ega võta arvesse kohaliku elu eripära ja tegelikku haldussuutlikkust.
Elanike arvust tulenev sundliitmine on vastuolus kohalike omavalituste õigussubjektsuse garantiiga. Lisaks kritiseeritakse avalduses, et haldusreformi eesmärki pole piisavalt täpsustatud. Haldusreformi seaduses on välja toodud territoriaalne aspekt, aga sisuline pool on jäetud teisejärguliseks. Avalike teenuste ring ja kvaliteedile esitatavad nõuded selguvad alles uute seaduste vastuvõtmisel tulevikus. Kohalikel omavalitsustel pole võimalik hinnata, kas inimeste arv kohalikus omavalitsustes (vähemalt 5000) saab üldse oma eesmärki täita ja on sobiv. "Seatud eesmärk on määratlemata ja selle kaalukust on võimatu hinnata," märgiti avalduses.
Kus valitakse kohalikke volikogusid?
Lisaks muretsetakse, kas valitsus kuulab üldse kohalikke omavalitsusi ning märgitakse, et tähtaeg vabatahtlikuks kohalike omavalitsuste ühinemiseks on ebamõistlikult väike.
Haldusreformi seadusest tulenevad muudatused ei võta avalduse esitajate sõnul arvesse kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tähtaegasid ning nii võib tekkida paras segadus. Nii näiteks ei pruugi sundliidetavad omavalitsused teada, missugused kohalikus omavalitsuses valimised toimuvad.
Kui kulud on üle 100 000 euro?
Suurt pahameelt tekitab kohalike omavalitsuste rahastamine, mis riivab avalduse esitajate sõnul võrdse kohtlemise põhimõtet. Ühinemistoetust määratakse omavalitsustele ainult vabatahtliku ühendamise korral. Sundühendamise korral makstakse kinni ainult ühinemisega tekkinud kulud, kuid seda mitte rohkem kui 100 000 euro väärtuses. Seda peetakse ebaproportsionaalseks ebavõrdseks kohtlemiseks, sest 100 000 eurot ei pruugi olla piisav tegelike kulude katmiseks. Pealegi võib vabatahtlik ühinemine ära jääda mitte lihtsalt kohalike omavalitsuste vastumeelsusest, vaid ka siis, kui lihtsalt ei leita endale kaaslasi: olukorras, kus volikogu tegelikult soovib ise vabatahtlikult ühineda. Mida siis teha?
Kõpu vallavanem Siim Avi märkis, et haldusreformi ei saa läbi viia uisapäisa, riivates kohalike omavalitsuste põhiõigusi: on vaja mõistlikke tähtaegasid kohalike omavalitsuste vabatahtlikuks liitumiseks ning seejärel võrdset kohtlemist liitunud omavalitsuste rahastamisel. Avi võrdles tekkinud olukorda kujundlikult pangarööviga. "Pangaröövel on pangas, tal on 10 minutit. Kui te välja ei tule, tuleme meie," kirjeldas vallavanem sundliitmisel tekkivat olukorda, mis paneb kohalikud omavalitsused täbarasse olukorda. "Ühinemistoetusi peab maksma võrdsetel alustel, mitte karistama omavalitsusi, kes seisavad oma õiguste eest," märkis Avi.
Õiguskantsler Ülle Madise tõi välja, et põhiosas jääb haldusreformi seadus riigikogule põhiseadusega antud volitustega kooskõlla. Siiski märkis Madise, et kohalike omavalitsuste ühinemise ajakava ei võimalda üksuste sundühendamist põhiseadusega kooskõlas oleval viisil. Nimelt on sundühendamine planeeritud omavalitsuste volikogude valimistega nii lähedale, et see võib tekitada olukorra, kus kandidaatidele ja valijatele pole selle, missugused kohaliku omavalitsuse üksuses valimisi läbi viiakse.
Madise märkis, et ühinemiskulude 100 000 euro suurune piirmäär on vastuolus põhiseaduses sätestatud finantsgarantiiga. Samas ei saa õiguskantsler anda õiguslikku hinnangud konkreetsele sündühendamise rakendamisele enne selle rakendamist.
Maaomavalitsuste ja linnade liit ühes paadis
Eestimaa Maaomavalitsute Liit leiab, et haldusreformi seadus on põhiseadusega vastuolus just sundühendamise sätete ja kohalike omavalitsuste miinimumarvu osas. "Omavalitsusüksuste sunniviisiline ühendamine on intensiivne riive," märgiti avalduses. Lisaks puudub omavalitsusüksuse elanike arvu ja võimekuse vahel üksühene seos ning poel selge, kuidas sündühendamise korral teenused paremaks ja kättesaadavamaks muutuvad.
Lisaks tekitavad liidule küsimusi tähtajad vabatahtlikuks omavalitsusüksuste liitmiseks ning seejärel sunniviisiliseks ühendamiseks: nii võivad jääda sisulised eeldused ja tingimused kujundamata ning otsused kaalumata. Samuti märgib liit, et vabatahtliku liitmise ebaõnnestumine ei pruugi sõltuda omavalitsusest.
Eesti Linnade Liit on seisukohal, et ei toeta kohalike omavalitsuste sundühendamist.
Kalle Laanet: kannan saarlase identiteeti, mitte kohaliku omavalitsuse haldusüksuse identiteeti
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ütles haldusreformi seadust kokku võttes, et antud juhul on tervikuna kogu seadus laual ning nüüd takerdutakse vaidlustesse. "Ärme ürita kogu torti korraga alla neelata, vaid sööme tükkhaaval," märkis ta. Laanet tõi välja isikliku kogemuse, olles saarlasena Tallinnas või mandril tööl, ei tutvusta ta ennast Lääne-Saaremaalt konkreetsest külast pärit inimesena, vaid saarlasena. "Ma kannan saarlase identiteeti, mitte kohaliku omavalitsuse haldusüksuse identiteeti," sõnas Laanet. Lisaks märkis põhiseaduskomisjoni esimees, et praeguses olukorras tuleb ära kuulata kohalike omavalitsuste inimeste arvamused.
Istungil kuulatakse ära kõik menetlusosalised: kohalike omavalitsuste esindajad, riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, valitsus (justiitsminister ja riigihalduse minister), õiguskantsler, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit. Asja arutab viieliikmeline koosseis, istungit juhatab riigikohtu esimees Priit Pikamäe.
Loe 26 omavalitsuse esindaja pöördumist Riigikohtule SIIT.
