Kahe aasta eest kokkulangemise lähedal olnud Tihase reoveekollektorit remonditakse siiani
"Sõna otseses mõttes pisut tökatit meie meetünni," juhatas Ain Saarna teema sisse. "Tallinna linnavalitsus jälgib Tihase kollektori juures toimuvaid protsesse suure tähelepanu ja ka murega."
Täna oli nimelt linnavalitsuse istung, kus koos Tallinna Veega kollektori teemal arutati. Tallinna Vesi rääkis, mida on kollektori juures seni tehtud ja mis on veel plaanis. Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on ehituslikke tegevusi kollektori juures kavas sedavõrd palju ja nõnda mitmes etapis, et silme ees läheb kirjuks. Kui aga ettevõttelt küsiti, kas kollektor toimib ja kuidas, siis väga selget vastust ei saadud.
Sarapuu selgitas, et 1989. aastal rajati reoveekollektor, kuhu läheb nii sademe- kui ka reovesi ja mille suur probleem on see, et see on kümne meetri sügavusel, samas kui pinnasevesi on viie meetri sügavusel. "Suvel taheti üsna palju uuringuid ja ka töid teha seal, siis seda on väga raske teha, kui on kõik üle ujutatud," märkis Sarapuu.
Mäletatavasti oli 2014. aasta oktoobris 30-meetrise läbimõõduga ala kuni ühe meetri ulatuses ära vajunud ja oli suur oht, et maa all asuv reoveekollektor võib kokku langeda. Kollektorit kontrollimas käinud Tallinna Vee töötajad avastasid, et kollektori juures olid pikipraod, mis kiiresti suurenesid.
Sarapuu rääkis, et uuringud on näidanud, et vajumine algas umbes 30 meetri kauguselt 6. šahtist ja nüüd on probleemid 7. ja 8. šahti vahel. "Selles osas, kus on kahtlused, et kollektor on kehvas seisus, siis alt poolt betoneeritakse ära, sinna peale pannakse killustik, et torustik säiliks, ja sinna sisse viiakse betoontoru," tutvustas Sarapuu Tallinna Vee plaani.
Töödega seoses on Sarapuu sõnul aga hulk küsimusi: kui see lõik korda teha, kas siis ülalpool asuv kollektor on terve (uuringud kinnitavad tema sõnul, et on korras ja seda lõiku on mõistlik rekonstrueerida), kui suudetakse toru sisse panna, siis kui suure läbilaskevõimsusega see toru jääb (kas sama hulk), millise kiirusega vesi sealt läbi läheb ja kas see on piisav ka uutele arendustele?
30. novembriks peab olema esitatud kollektori kohta analüüs ja arvutused, et kui kahjustatud kollektor korda tehakse, siis kas kollektori võimekus on sama, mis enne remonti. Linnavalitsus otsustas ühtlasi, et kui kollektori remonttööd ei ole lõpule viidud hiljemalt 30.novembriks, tuleb ASil Tallinna Vesi esitada linnavalitsusele edasiste tegevuste tegevuskava koos kollektori kahjustatud osa asemel uue kollektori rajamise otstarbekuse analüüsiga.
Sarapuu sõnas, et praegune kollektor on nõukogude ajal hästi tehtud ja kui oleks vaja teha uus kollektor, siis samasugune maksaks kümneid miljoneid eurosid. "See oleks väga kallis ja tehniliselt raske," lausus Sarapuu ja lisas, et küsimus on seejuures ka, kas kollektori rajamine oleks arendajate kohustus.
Remonttööd on küll kestnud juba kaks aastat, kuid Tallinna Vesi on Sarapuu kinnitusel teinud tohutuid pinnasetöid, betoneerimistöid, näiteks on vedelat betoonisegu pumbatud kümne meetri sügavusele tunnelkollektori väliskülgedele. "Tööd on tehtud väga tõsiselt ja 70 protsenti vanast tunneli sulundseinast on vahetatud ära 6. ja 7. šahti vahel. Tallinna Vesi on tõsiselt oma tööd teinud ja küsimust lahendanud."
Stroomi ranna lähedal maa all asuv Tihase kollektor on 2,3 meetrise läbimõõduga betoonist sõlmpunkt, mille kaudu liigub kogu Mustamäe ja Kristiine linnaosade reovesi ning osaliselt ka sademevesi Paljassaare reoveepuhastusjaama. 27 aastat tagasi ehitatud kollektori vooluhulk ilma sademeveeta on 2000 kuupmeetrit tunnis. Tunnelkollektori valgala ühisvoolse osa suuruseks on ligi neli ruutkilomeetrit.
Kui kollektor oleks 2014. aasta oktoobris kokku langenud, siis musta stsenaariumi korral oleks Kristiine ja Mustamäe linnaosad (ja veel mustema stsenaariumi korral ka Tabasalu, Õismäe, Haabersti ja Nõmme) jäänud reovee äravooluta ja veeta. Tekkida võinuks reovee uputus, nii et saast oleks tunginud tänavatele ja keldritesse. Selle takistamiseks oleks tulnud keerata vesi kinni, seda ka piirkonna koolides, lasteaedades ja haiglates. Lisaks oli ka pinnasereostuse ja pinnase veereostuse oht.
