Bromski nimetas Wajdat „meie mentoriks, meie õpetajaks, eeskujuks, kellele pole võrdset“, vahendab Associated Press.
Kuigi Wajda oli füüsiliselt nõrk, töötas ta elu lõpuni. Eelmisel kuul ilmus ta rahva ette Gdynia filmifestivalil, kus toimus tema viimase filmi „Powidoki“ esilinastus. Film räägib Poola avangardkunstnikust Władysław Strzemińskist, keda stalinistlikul perioodil taga kiusati.
2000. aastal sai Wajda elutöö Oscari, mis puhul öeldi, et ta on „mees, kelle filmid on andnud publikule üle maailma kunstniku nägemuse ajaloost, demokraatiast ja vabadusest, ning kes on seda tehes muutunud ise miljonite inimeste jaoks sõjajärgses Euroopas julguse ja lootuse sümboliks“.
Wajda on kokku teinud üle 40 filmi. Lisaks viimasele filmile „Powidoki“ on Oscarile nomineeritud veel „Tõotatud maa“ (1975), „Wilko neiud“ (1979) ja „Katõn“ (2007). Viimast nimetas Wajda oma kõige isiklikumaks filmiks, sest Katõnis tapetud 22 000 Poola ohvitseri hulgas oli ka tema isa, leitnant Jakub Wajda.
Wajda sündis 1926. aasta 6. märtsil Poola kirdeosas Suwałki linnas. 1946. aastal asus ta õppima kaunite kunstide akadeemiasse Krakówis, kuid jättis selle kolme aasta pärast pooleli ja siirdus värskelt avatud filmikooli Łódźis, kus on õppinud ka Roman Polański ja Krzysztof Kieślowski.
Wajda ei astunud kunagi kommunistlikku parteisse, kuid tema maine välismaal kaitses teda repressioonide eest.
Poola esimestel demokraatlikel valimistel valiti Wajda senatisse ja töötas seal kaks aastat.
Wajdast jäid maha tema neljas naine, näitlejanna ja lavakujundaja Krystyna Zachwatowicz ja tütar Karolina.
