Kohus langetab otsuse eluaegse vangi vabastamise küsimuses lähinädalatel
Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ene Uljanova kohtule esitatud kirjaliku arvamuse järgi prokuratuur Pjatnitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ei toeta.
Prokuröri hinnangul ei ole Pjatnitski sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades kantud karistus piisav. Kuigi Pjatnitski on parandanud oma käitumist ja suhtumist, on prokuratuuri seisukoha järgi tema lubamine ühiskonda ikkagi küsitav ja on kahtlused tema võimes vabaduses seaduskuulekalt käituda.
Kohus teeb oma määruse teatavaks hiljemalt 25. oktoobril.
Viimati arutas kohus Pjatnitski vabastamist 2013. aastal, kuid siis leiti, et see ei ole põhjendatud.
Kohus nentis toona, et Pjatnitski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses omandanud keskhariduse – Ämari vanglas lõpetas ta 2007. aastal 12. klassi, Tallinna vanglas viibimise ajal omandas 2012. aastal riigikeele B2 taseme, osales sotsiaalprogrammis „Tähtsad küsimused“ ja koostöös Põhja-Eesti pimedate ühinguga tegeles õppematerjalide lugemisega helikassettidele.
Kinnipeetava suhtes oli siis kehtiv üks distsiplinaarkaristus – 2012. aasta 1. oktoobril leiti tema omandusest keelatud ese – terariist. Vabanedes soovis ta elama minna oma õe ja abikaasa juurde, kes olid nõus teda ka vabanemisjärgselt toetama. Pjatnitski oleks vabanemisjärgselt olnud kindlustatud töökohaga Tallinnas.
Prokuröri abi Veera Kremez ei toetanud Oleg Pjatnitski ennetähtaegset vabanemist, arvestades tema poolt toimepandud kuritegude kõrgohtlikkust.
"Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Kaks rasket isikuvastast kuritegu on toime pandud vanglas. Isiku kuriteod on kõik vägivaldsed, lisaks ka vägistamine, vägivaldsuse aste pole muutunud, sooritatud on kaks tapmist. Põhjusteguriks on valdavalt olnud suutmatus lahendada oma probleeme. Enne vangistust toime pandud kuritegude soodusteguriks on olnud alkohol. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Isik on kõrgohtlik avalikkusele. Ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja teo toimepanemise tagajärjeks on suur kahju. Isik on tapnud kaks inimest ja raskelt vigastanud ühte inimest. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega," leidis prokurör.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leidis et Pjatnitski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul oli kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Vangis juba üle 30 aasta
1959. aastal sündinud Oleg Pjatnitski pandi vangi juba 1983. aastal ühe varguse pärast. Vanglas viibides toime pandud tapmiste eest mõisteti ta aga 1992. aastal surma, kuid 1993. aastal sai ta president Lennart Merilt armu ning surmanuhtluse asemel eluaegse vanglakaristuse.
Hilisemate vägivallategude eest on talle mõistetud ka lisaks veel üks 9-aastane vanglakaristus. Nimelt noris mees aastaid tagasi tüli Tallinnas kolm naist vägistanud ja tapnud Vladimir Tenetoviga. Kui algul peksis enesekontrolli kaotanud Tenetov Pjatnitski veriseks, siis samal õhtul maksis Pjatnitski kätte ning torkas Tenetovit 11 korda kruvikeerajaga.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kaisa Lutter on Delfile rääkinud, et ennetähtaegseks vabanemiseks ei pea vangid üldjuhul ise taotlust esitama, vaid kui saabub tähtaeg ennetähtaegseks vabanemiseks, siis saadetakse nende materjalid automaatselt kohtusse, kes teeb otsuse selle kohta, kas vang vabastada ennetähtaegselt või mitte.
Selline aeg on raskete kuritegude puhul siis, kui on kantud 2/3 karistusest, muudel juhtudel 1/2 karistusest. Eluaegse vangistuse puhul peab süüdimõistetu karistusest olema kandnud aga vähemalt 30 aastat.
Kuna Pjatnitski puhul ongi seadusega ette nähtud aeg täitunud, siis on tema suhtes alustatud tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlust.
Eestis on praegu 41 eluaegset vangi.
