Tallinn lõpetab uuest aastast koolieelikute sporditegevuse toetamise
Toetuse lõpetamise otsuse võttis juba möödunud aasta sügisel vastu sporditegevuse toetuse eraldamise komisjon, kuid otsust on nõnda halvasti kommunikeeritud, et see tuleb isegi spordikoolidele üllatusena, lapsevanematest rääkimata. Muudatusest said vanemad ridamisi teada alles siis, kui läksid riigiportaali klubile toetust kinnitama.
Ühe ujumistrennis käiva lapse isa imestas, kuidas on võimalik, et nimelt kõige nõrgemate arvelt kokku hoitakse. „Kokkuhoid varjamisi valdkondadest, aga väga märgilisest, noorte arvel,“ sõnas pahane lapsevanem, kes samuti kooli palvel toetusavaldust tegema hakates avastas, et tuleva aasta kohta seda teha ei saagi.
Toetuse lõpetamise otsust langetades oli koosolekul kohal kuus komisjoni liiget ja koosolekut juhatas Tallinna spordi- ja noorsooameti spordiosakonna juhataja Kaili Kukumägi. Kukumägi rääkis tollel septembrikuisel koosolekul esmalt, et võistlustantsuga tegelevate väikeste harrastajate toetamine ei ole põhjendatud, sest ses vanuses ei tegeleta võistlustantsuga, vaid üksnes ettevalmistustega selleks. Kukumägi lisas, et võistlustantsu toetamise lõpetamisega võidetaks üle 29 000 euro. Selle muudatusega olid kõik kohalolnud nõus.
Kõik ei olnud aga nõus ujumise, iluuisutamise ja võimlemise toetamise lõpetamisega, sest samu argumente nendele aladele laiendada ei saa. Kukumägi rääkis aga koosolekul, et laste sporditegevuse toetamist on hakatud ära kasutama ujumiskursuste korraldamiseks: lastele õpetatakse ujumine selgeks, pärast mida lapsed enam trennis ei käi, kuid toetust kogub klubil ikka edasi. Väidetavale probleemile lahenduse leidmise asemel teatas Kukumägi, et kui 4–6-aastaste laste sporditegevuse toetamine ära lõpetada, siis oleks toetuste kogusumma üle 250 000 euro võrra väiksem ja selle arvelt saaks teiste toetuste summat tõsta.
Selle muudatuse osas jäid komisjoni liikmed eriarvamusele ja hääled jagunesid kaks nelja vastu. Ujumise, võimlemise ja iluuisutamisega tegelevate 4–6-aastaste harrastajate toetamise lõpetamise vastu hääletasid võimlemistreener Mall Kalve ja iluuisutamistreener Anna Levandi. Arusaadavalt kardavad nad, et toetuse kadudes nende alade harrastajate arv väheneb.
Levandi nentis Delfile, et ilmselt tuleb lapsevanematelt edaspidi rohkem raha küsida, sest treenerite palka vähendada ei saa – need on niigi jaburalt väikesed. Teised koosolekust osa võtnud – spordi- ja noorsooameti spordiosakonna juhataja Kaili Kukumägi ise, Eesti judoliidu president Aavo Põhjala, Kuristiku gümnaasiumi direktor Raino Liblik ja korvpallitreener Jaak Salumets – hääletasid muudatuse poolt.
Täna toimus Pirita spordikeskuses infotund spordiklubide esindajatele, kus abilinnapea Mihhail Kõlvart, spordi- ja noorsooameti juhataja Rein Ilves, ameti spordiosakonna juhataja Kaili Kukumägi ja juhtivspetsialist Janek Küppar mitmel teemal rääkisid ja ühtlasi mudilaste toetuse kadumisest kõnelesid.
„Seal läks vaidluseks linnavalitsuse ametnikuga,“ sõnas ühe Tallinna ujumisklubi juhataja. Klubide esindajaid oli tema sõnul kohal 30–40, mida oli oodatust märksa rohkem, sest kõik kohaletulnud ei mahtunud istumagi. Arutelu kiskus kuumaks, kuid linna esindajad ei tulnud klubi juhi hinnangul niivõrd arvamusi kuulama, kui otsust teatama. Üks vaidlusi tekitanud aspekt oli see, et kuigi ametlikult lõpetatakse toetuse maksmine 4–6-aastastele, siis reaalselt ei saa paraku toetust taotleda ka nende laste eest, kes järgmisel aastal 7-aastaseks saavad.
Ujumisklubi juhataja sõnul saetakse usinasti oksa, mis võib spordiklubide jaoks lõppeda väga rängalt. „See asi on läinud päris kurvaks,“ lausus ta. Kooli juht viitas, et kui varem õpetati lastele nende klubis lisaks ujumisele ka võimlemist, iluuisutamist ja tantsimist, kuid nüüdseks on niigi vaid ujumine alles jäänud. Kuna aga linn enam toetust ei maksa, siis tuleb klubil ilmselt tasusid tõsta ja lapsevanemate käest senisest veel 11–14 eurot kuus rohkem küsida. Sõltuvalt klubist küsitakse kaks või kolm korda nädalas trenni tegeva lapse vanemalt praegu tasu umbes 60 eurot kuus. Paratamatult kardab ujumisklubi juhataja, et lapsevanemad pole tasu tõusuga nõus, õpilaste arv väheneb ja ühel hetkel tuleb klubil tegutsemine sootuks lõpetada.
Kukumägi esile tõstetud toetuse ärakasutamise skeem tundus ujumisklubi juhile ebaloogiline, sest nende klubis tehakse esiteks leping aastaks ja teiseks on just nimelt väiksematel lastel ujumise selgeks saades mõistlik samal alal ka sportlikus plaanis jätkata. Kui ujumine õpetatakse selgeks 12-aastasele lapsele, kellele toetust küll ka edaspidi makstakse, siis on pigem hilja ujumist spordina jätkata. Ujumistreenerile jäi mulje, et muudatuse taga on see, et noortespordilt tahetakse raha suunata tippspordile. Kui aga tõuseb kooliealiste toetus, siis see tõuseb tema hinnangul vaid mõne euro võrra.
„Tegelikult me lõpetasime 4–6-aastaste sporditegevuse toetamise juba 2012. aastal ja nüüd alade võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt pigem ühtlustasime sporditegevuse toetamise korda,“ lausus Delfile Tallinna spordi- ja noorsooameti spordiosakonna juhtivspetsialist Janek Küppar. „Põhjus on ju selles, et muudel spordialadel tegeletakse samuti 4–6-aastaste laste sporditegevusega ja see seadis need neli spordiala natukene eelisseisu teiste ees,“ sedastas Küppar.
4–6-aastaseid lapsi toetati sel aastal umbes 99 euro eest aastas, iluuisutamise ja ujumise puhul oli see summa veidi suurem. Sel aastal läheb nende laste sporditegevuse toetamiseks linnaeelarvest umbes 250 000 eurot. „See raha ei kao kuhugi ära – selle jagame 7–19-aastaste ja püsiva töövõimetusega harrastajate vahel järgmine aasta kõik ilusti laiali,“ sõnas Küppar, kelle sõnul kooliealistele lastele mõeldud toetus arvatavasti uuel aastal kasvab.
Seda küll vaid siis, kui 7–19-aastaste spordiga tegelevate laste arv plahvatuslikult ei kasva. Sel aastal kasvas toetatavate harrastajate arv pea tuhande võrra: kui 2015. aastal oli toetuse saajaid umbes 21 000, siis tänavu 22 000. Neist eelkooliealisi on tänavu umbes 2000. „Toetuse suurus ühe lapse kohta ei vähenenud 2016. aastal, olgugi, et neid lapsi oli pea tuhande võrra rohkem,“ rõhutas Küppar.
4–6-aastaste laste sporditegevust kõigil aladel toetades läheks toetamine spordi- ja noorsooameti jaoks esiteks liialt kulukaks ja teiseks pole see Küppari sõnul päris põhjendatud, sest paljudel aladel tegeletakse selles vanuses lastega mängimisega, mitte sporditegevusega. See väide toodi välja ka täna spordiklubide juhtidele toimunud kohtumisel.
„Põhjenduseks oli see, et nii väikesed lapsed trenni ei tee, aga tegelikult ju ujumises ja iluuisutamises ei saagi teisiti,“ rõhutas ujumiskooli juhataja.
Tolle väitega pole hoopiski nõus ka iluuisutamistreener Anna Levandi, kes rõhutas, et eriti ujumises, võimlemises ja iluuisutamises alustatakse tõsist treeningtegevust väga varajases eas. „Võistlustantsu puhul algab päris tantsimine tõesti 7-aastaselt, aga võimlemises peavad lapsed selles vanuses juba tulemusi ette näitama ja iluuisutamises hüppeid oskama,“ märkis Levandi ja rõhutas, et trenni tuleb teha palju, sageli ja see on väga kallis. „Juba muretsen, mis saab. Ma arvan, et rahvast hakkab ära voolama, sest lapsevanematel pole raha lõputult.“
Küppar möönis ka ise, et väide, et 4–6-aastastega ei tehta trenni, vaid mängitakse, ei päde iga ala puhul ja eelkõige just veel toetatud ujumise, võimlemise ja iluuisutamise puhul tegeletakse juba varajases eas eriala spetsiifiliste treeningutega. Siiski ei tahetud neid alasid – mille harrastajaid on vast samas kõige rohkem – teiste aladega võrreldes eelisseisu jätta. Seda ka mitte ujumise puhul, mis on lisaks spordile ka vajalik oskus.
„Meil oli endal ka halb seda otsust teha,“ nentis Küppar ujumisest rääkides. „Eelkõige sellepärast, et ujumist peame me eluliselt tähtsaks oskuseks iga inimese puhul,“ sõnas ta ja lisas, et võib-olla hakatakse ujumise õpetamist millalgi taas toetama mingis teises formaadis, aga lausalist toetust 4–6-aastaste puhul ilmselt tagasi ei tule.
