"AWACS-i regulaarseks muutunud lennud NATO ühise õhuruumi Läänemere piirkonnas on üheks osaks suuremast programmist, mille NATO käivitas 2014. aastal vastuseks muutunud julgeolekuolukorrale Euroopas," ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. Tarieni sõnul moodustavad E-3 plaanipärased lennud koos Eesti-Läti-Leedu maapealsete õhuseireüksuste ning Ämaris ja Šiauliais paiknevate õhuturbe lennusalkadega olulise osa NATO integreeritud õhu-ja raketikaitse süsteemist, olles Balti riikide õhuruumi suveräänsuse garantiiks.
Lennuk kuulub NATO lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise üksuse koosseisu, viimased kaks aastat on selle üksuse lennuvahendid sooritanud perioodiliselt lende ka Läänemere neutraalvete ning NATO liikmete territooriumite kohal.
Eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennuk E-3 on eristub lennukil asuva seenekujulise radoomi tõttu, mille all on kuni 400 km tööraadiusega radari antenn. Lennuk suudab anda ülevaate kõigi õhus asuvate lennuvahendite kohta, lisaks seirele võimaldavad lennuki tehnilised vahendid juhtida ka mitmesuguseid õhuoperatsioone, teha mereseiret ning võtta võtta vajadusel üle maapealsete õhuoperatsioonide juhtimiskeskuste funktsioonid.
NATO lennupõhine eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise üksus koosneb Geilenkircheni lennubaasis Saksamaal paiknevatest lennukite E-3A komponendist ja missioonisüsteemide insenerikeskusest ning Waddingtoni lennubaasis Suurbritannias paiknevast lennukite E-3D komponendist. Lennukid E-3A ja E-3D on lennuki Boeing E-3 Sentry erinevad variandid. Prantsuse õhuväe relvastuses on sama lennuki variandid E-3F, mis samuti osalevad NATO operatsioonidel. Samuti on väiksemate AWACS-tüüpi lennukite üksus Türgil.
