Donald Tusk Euroopa ekretest: nad ihalevad isolatsionismi, imetlevad Putinit ja toetavad Trumpi, aga ei paku midagi positiivset

Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ütles neljapäeval peetud kõnes, et tänane oht on Euroopa lagunemine nii poliitilises kui ka ideoloogilises mõttes. Need kes seavad kahtluse alla liberaalse demokraatia, on tihti samad, kes kutsuvad üles Euroopa Liitu lammutama.

„Te märkate, et liberaalsusevastased viirused annavad sarnaseid sümptomeid nii Euroopas kui kaugemal. Nende kandjatele ei meeldi liit, nad on õnnelikud Brexiti üle. Nad ei taha transatlantilist solidaarsust, seega propageerivad nad isolatsionismi. Nad vaatavad alt üles Putini poole ja toetavad Trumpi,“ ütles Tusk.

Tuski sõnul muutuvad selliste vaadete kandjad üha valjuhäälsemaks ja nende arv kasvab. Euroopas on näha nende liikumist poliitilisest perifeeriast pealavale, tihti toetudes juba väljaspool Euroopat võimul olevate liitlaste abile. Üks selliste jõudude määravaid tunnusjooni on Tuski sõnul see, et nad ei paku midagi positiivset ning toituvad vaid nõrkustest, konfliktidest ja ebakindlustundest.

Selliste liikumiste fetiš on Tuski sõnul muutus muutuse pärast. Nagu ütles Saksa parempopulistliku erakonna Alternative für Deutschland juht USA presidendivalimiste kampaaniat kommenteerides: „Trumpiga ei pruugi olla parem, aga temaga on vähemalt võimalus muutuseks.“

„Mis neil puudu on, on positiivsed ideed ja konkreetsete lahenduste plaanid. Aga mis neil puudu ei ole, on energia ja pühendumus marsile mõjukuse ja võimu suunas. On märkimisväärne, kui pahatihti näivad mõõduka tsentri poliitikud nendega võrreldes loiud, võitlustahtetud, oma veendumustesse mitte uskuvad. Nagu oleksid nad langenud fatalismi lõksu, millest neil ei ole jõudu ega tahet end vabastada. Ja me mäletame minevikust, et meie ajaloo kõige dramaatilisemal hetkel, 1930. aastatel, andsid liberaalse korra kaitsjad alla peaaegu võitluseta, kuigi kõik kaardid olid nende kätes. Tavalised inimesed keerasid neile selja, nähes kui nõrgad ja kõhklevad nad olid. Inimesed ei pööranud vabadusele selga, sest neil oli sellest kõrini. Ei, nad lihtsalt kaotasid usu sellesse, et vabaduseleer on võimeline kurjuse peatama, kuigi nad seda mõistsid. Nad ei uskunud enam, et mõõdukas tsenter on julgeolekutagatis. Ja ma olen kindel, et te mäletate, kes võttis nende koha,“ ütles Tusk.

Tusk teatas, et on kategooriliselt selle fatalistliku lähenemise vastu ega aktsepteeri väiteid Euroopa ja lääne dekadentsi kohta. Iga päev tuleb aga tõestada, et liberaalne demokraatia ei ole nõrkuse sünonüüm.

Tusk tsiteeris siinkohal Blaise Pascali: „Õiglus ilma jõuta on jõuetu; jõud ilma õiguseta on türanlik,“ ning sõnastas selle ütluse ümber: „Liberaalne demokraatia ilma jõuta on jõuetu, isegi haletsusväärne.“

„Nii tõlgendasid inimesed meie tegevust või pigem tegevuse puudumist rändekriisi esimestel kuudel. Nad nägid iga päev, et me ei ole suutelised või ei taha rakendada reegleid ja protseduure, mis me ise olime loonud. Ei puudunud ainult realism või ratsionaalne hinnang, vaid eelkõige otsustavus seadust jõustada. Sellest sai peamine põhjus radikaalide populaarsuse järsuks kasvuks üle Euroopa,“ lausus Tusk.