Reinsalu ei soovi endiseid kurjategijaid politseinikuks, vangivalvuriks või kohtunikuks lubada

Justiitsminister Urmas Reinsalu suhtus väga negatiivselt õiguskantsleri büroost pärit eelnõusse, mis võimaldab karistuse ära kandnud kurjategijatel asuda tööle ametniku, politseiniku, kohtuniku või vanglaametnikuna. Praegu arutab seda eelnõu riigikogu õiguskomisjon.

Reinsalu sõnul on kõik ametkonnad, keda see eelnõu mõjutab, selle suhtes väga kriitilised, sest keegi ei taha kuriteos süüdi mõistetud inimesi endale tööle.

Kui õiguskantsler räägib kunagi süüdi mõistetud, aga oma karistuse ära kandnud inimese põhiõiguste kaitsmisest, siis Reinsalu sõnul tuleb keskenduda kodanike põhiõiguste kaitsmisele. On oluline, et teiste inimeste üle riigivõimu teostades sunnivõimu omavad inimesed, nagu politseinikud või vanglaametnikud, oleksid seadusekuulekad.

Mis puudutab endiste kurjategijate õiguseid, siis leiab Reinsalu, et riigil on õigus tõmmata kuhugi piir ette ja riigitöötajana töötamise õigust ei tohiks neile anda.

Süüdimõistetud kohtunik vanale ametikohale tagasi?

Ta tõi näiteks, et uue seaduse alusel võib tekkida absurdne olukord, kus teadvalt vale kohtuotsuse teinud kohtunik saaks lihtmenetluse korras süüdimõistmise järel kohtuniku ametisse naasta juba kolme aasta jooksul. "Kui seaduses pole piirangut, siis inimesi diskrimineerida ei tohi," ütles Reinsalu. Võrdse kompetentsi korral poleks sel juhul alust kuriteos süüdi mõistetud, aga kustunud karistusega kohtuniku tööle mittevõtmiseks.

Reinsalu oli valmis arutama võimalust, et näiteks alaealisena kerge tahtliku kuriteo või täiskasvanuna ettevaatamatusest sooritatud kuriteo toime pannud inimesele võiks teatud tingimustel võimaldada riigiametnikuks saamist. Samas peaks see olema kindlatel tingimustel põhinev erand. Õiguskantsler tahaks aga lubada kõigil kustunud karistusega inimestel riigiametisse asuda, tehes sellele vaid mõned erandid. Õiguskantsleri ettepaneku loogika on Reinsalu sõnul risti vastupidine sellega, mida toetab tema ja ka asjassepuutuvad ametkonnad.

Margus Kolga eelnõu

Kogu teema sai alguse sellest, kui mitmes kuriteos süüdi mõistetud kunagine kaitseministeeriumi asekantsler Margus Kolga kandideeris uuesti samale kohale ja osutuski valituks, aga tema valimine tühistati, sest ta oli varem süüdi mõistetud.

Reinsalu sõnul arutati Kolga juhtumit aasta tagasi ka koalitsioonis, kui oli teatud surve kehtivat seadust muuta. Toona otsustas koalitsioon, et ühe inimese nimelist seadusemuudatust ei tehta.

Nüüd on sama teema uuesti esile kerkinud põhiseadusliku küsimusena, mida tõukab tagant õiguskantsler. "On väga halb pretsedent ühe inimese huvides pea peale keerata kogu avaliku teenistuse loogika," ütles Reinsalu.

Õiguskantsleri büroo: endist kurjategijat ei pea tööle võtma

Kõne all ei ole "õiguskantsleri büroost pärit eelnõu". Käesoleva aasta aprillis tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku kaaluda eluaegsete ametipiirangute põhiseaduspärasust. Riigikogu täiskogu leidis, et seesugused lauspiirangud on tõesti põhiseadusega vastuolus. Seetõttu algatas Riigikogu õiguskomisjon (st mitte õiguskantsler) eelnõu, millega saaks vastuolud kõrvaldada.

Eelnõu osas käib praegu menetlus Riigikogu õiguskomisjonis. Õiguskantsler eelnõude ettevalmistamise ja menetlemise faasis nendega ei tegele.

Küll on aga oluline pidada silmas, et õiguskantsleri hinnangul on riigil õigus, sageli ka kohustus esitada kõrgendatud ja kohati piiravaid nõudmisi isikutele, kes neis valdkondades tegutsevad. Sel viisil tagab riik, et tema teenistuses töötavad ja õigust mõistavad vaid hea mainega lojaalsed, usaldusväärsed, õiguskuulekad ja kõrgete kõlbeliste omadustega inimesed. Nii kehtivadki mitmete ametite puhul eluaegsed keelud, mis ei luba kunagise kuriteo eest süüdi mõistetud isikut tööle või teenistusse võtta. Selliste piirangute ja keeldude mõjualas on kohtunikud, prokurörid, politsei- ja piirivalveametnikud ja mitmed muud avalikud teenistujad.

Ajendatuna mitmest pöördumisest analüüsis õiguskantsler õigusakte ning tegi 2016.a kevadel Riigikogule ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla seadused, mis sätestavad eluaegseid ametikohapiiranguid, ent ei võimalda arvestada ei karistatud isikut ega tema toimepandud tegu.
Mis kõige olulisem: ükski asutus ei pea võtma tööle inimest, kes on toime pannud kuriteo või muul põhjusel tööle ei sobi.
Paljude ametikohtade osas kehtib eluaegne keeld ka selliste kuritegude eest, mis ei ole praegu enam kuritegu või mis pandi toime alaealisena. Karistusega kaasnevad lisapiirangud peavad igal juhul olema põhjendatud ning kooskõlas põhiseadusliku õigusega valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta.

Norm ei saa olla põhiseadusega kooskõlas, kui tema kohaldamisalasse jääb üksainuski juhtum, mil normi kohaldamisega kaasneks põhiõiguste rikkumine.

Eeltoodust lähtuvalt on justiitsminister Urmas Reinsalu jätnud oma väljaütlemistes vale mulje, kui väidab, otsekui sooviks õiguskantsler lubada kõik endised kriminaalid automaatselt tagasi kohtunikuks, prokuröriks, vangivalvuriks, politseinikuks või avalikuks teenistujaks.

Õiguskantsleri ettepanekule tuginev põhiseaduslik lahendus võiks tulevikuks luua võimaluse võtta igal konkreetsel juhul arvesse kunagi sooritatud ent praeguseks kustunud kuriteo ning selle toime pannud isiku asjaolusid. Lausalised keelud ja absoluutsed eluaegsed lisakaristused ei käi kokku õigusriigi põhimõtetega. Samale veendumusele on jõudnud ka Riigikogu.