Suurbritannia ja Prantsusmaa tahavad EL-i hukkamõistu Venemaa tegevusele Süürias
Suurbritannia ja Prantsusmaa püüdsid esmaspäeval veenda Euroopa Liitu Venemaa hävituslikke õhurünnakuid Süürias hukka mõistma ja sillutama teed täiendavatele sanktsioonidele president Bashar al-Assadi valitsuse vastu.
Pärast seda, kui USA juhitud diplomaatilised jõupingutused nädalavahetusel ebaõnnestusid, kohtusid Euroopa Liidu välisministrid Luxembourg’is, et kutsuda üles mässuliste käes oleva 275 000 elanikuga Ida-Aleppo pommitamist lõpetama ja viima linna humanitaarabi, vahendab Reuters.
„Surve (Venemaale) peab olema tugev,“ ütles Prantsusmaa välisminister Jean-Marc Ayrault. „Mida rohkem Euroopa Liit ühtsust ja otsustavust üles näitab, seda rohkem saame me edasi liikuda selles, mis on moraalne kohustus: peatada Aleppo elanike tapatalgud.“
Euroopa Liit on aga strateegia osas Venemaa suhtes lõhenenud. Ollakse eri meelt, kui karm peaks kriitika Moskva aadressil olema ning kas oleks alust venelastele sanktsioone kehtestada.
Suurbritannia ja Prantsusmaa tahavad kehtestada veel 20 süürlasele reisikeelud ja külmutada nende varad. Neid kahtlustatakse rünnakute juhtimises tsiviilisikute vastu Aleppos.
Pariis ja London on rääkinud ka võimalusest kehtestada sanktsioonid 12 venelasele, kes on Süüria konfliktis osalenud. Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas on umbes 200 inimest, kelle hulgas on ka kolm iraanlast, teatasid diplomaadid Reutersile.
Suurbritannia välisminister Boris Johnson, kes kohtus pühapäeval Londonis USA riigisekretäri John Kerryga, ütles, et Vene pommitamine Aleppos on „inimkonnale häbiks“, ning nimetas Venemaad Süüria valitsuse nukujuhiks.
Pühapäeval teatasid Suurbritannia ja USA esindajad Londonis, et kaaluvad täiendavaid sanktsioone Assadile ja tema toetajatele, Venemaad nimetamata.
Luxembourg’i kohtumise eesistuja, Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ütles, et on olemas võimalus, et ministrid lepivad kokku süürlaste lisamises Euroopa Liidu reisikeelu ja varade külmutamise nimekirja.
Euroopa Liidu juhid arutavad oodatavasti Venemaa küsimust ja võimalikke uusi sanktsioone neljapäeval tippkohtumisel Brüsselis, kuid Venemaa lähedasemad liitlased Euroopa Liidus – Kreeka, Küpros ja Ungari on vastu. Vastuseisu väljendas esmaspäeval ka Austria.
Ettevaatlik oli ka Saksamaa. Välisminister Frank-Walter Steinmeier lükkas tagasi karistusmeetmete lisamise Venemaale, kuigi Saksa ajakirjanduses on väidetud, et liidukantsler Angela Merkel on poolt.
