Heljo Pikhof: laste kaitsele peab järgnema naiste kaitse
Riigikogu kinnitas kolmapäeval Lanzarote konventsiooni, mis käsitleb laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest. Riigikogu õiguskomisjoni juht Heljo Pikhofi sõnul ei nõua see uute seaduste loomist või olemasolevate muutmist, kuid tegu on märgilise sammuga, millele võiks järgneda naisi kaitsva Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine.
„Eesti allkirjastas Lanzarote konventsiooni juba 8 aastat tagasi. See on võrdlemisi nukker, et oleme üks viimaseid riike, kes selle ratifitseerib. Kuid see ei tähenda, et me poleks seni laste kaitsega tegelenud, otse vastupidi. Konventsiooniga esitatavad nõudmised oleme me juba täitnud,“ ütles Pikhof.
Samavõrd tähtis kui piir panna alaealiste seksuaalsele väärkohtlemisele on oluline lõpetada naistevastane vägivald meie ühiskonnas. „See tähendab, et riigikogu saali peab jõudma ka Istanbuli konventsioon. Erinevalt lapsi puudutavast on meil ohtralt vajaka jäämisi naiste kaitsel ja konventsiooni on meil vaja nii noorte kui vanemate naiste tervise aga ka ühiskonna tervise pärast tervikuna,“ lisas ta.
Lanzarote konventsiooni jõustus rahvusvaheliselt 1. juulil 2010. Eesti kirjutas konventsioonile alla 17. septembril 2008. Konventsioonile on tänaseks alla kirjutanud 47 ja selle ratifitseerinud 41 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Konventsioon on kõige ulatuslikum rahvusvaheline lepe, milles käsitletakse laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest.
Istanbuli konventsiooni allkirjastas justiitsminister Andres Anvelt juba 2014. aasta detsembris. Eesti oli toona 37. riik, mis kirjutas sellele alla. Konventsioon avati allkirjastamiseks välisministrite kohtumisel 10. mail 2011 Istanbulis.
Istanbuli konventsioon on riikideülene kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud. See kümnete Euroopa riikide poolt tunnustust leidnud dokument kohustab konventsiooni ratifitseerinud riiki pakkuma vägivalla all kannatanud ohvrile võimalikult palju tuge ja abiteenuseid. Konventsiooni põhipaatos juurutab ühiskonnas mõistmist, et naistevastasel ja peresisesel vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakti toimepanek lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm.
