Asekantsler Taavi Kotka: e-Eesti jääb alles ka pärast Venemaa invasiooni
Isegi kui Venemaa peaks Eestisse tungima ja riigi annekteerima, siis jätkab e-Eesti tegevust, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-ala asekantsler Taavi Kotka küberturvalisusele keskendunud konverentsil WIRED Security.
Iga probleemi kohta, millega Eesti peab silmitsi seisma, on Kotkal e-vastus. Sündide arv väheneb? Kutsu kõiki maailmas e-residendiks. Viimase pooleteise aasta jooksul on Eesti e-residendiks hakanud ligi 14 000 inimest. Hirm Venemaa küberrünnakute ees? Paiguta valitsuse andmed pilve või andmesaatkonda. Riigil on vähe elanikke, kes on maapiirkondades laiali? Paiguta vajalikud riiklikud teenused internetti, kus kõik saavad neile ligi kodust lahkumata.
Kotka kõneles ka ID-kaardist, mis on Eestis olnud juba 14 aastat. „Vaja on tugevat digitaalset identiteeti. See kaart annab selle,” ütles Kotka, kelle sõnul muutub toimiv tehnoloogia elanike teiseks loomuseks.
Eesti valitsuse teenused on jaotatud 900 andmebaasi vahel. Kui üht neist rünnatakse, siis võib küll osa andmetest kaduma minna, kuid ülejäänud 899 registrit toimib edasi. Küberrünnakute pärast on põhjust muretseda küll: 2007. aastal ründasid Vene häkkerid suurt Eesti panka, mis ei toiminud tunde, ja küberrünnakud valitsuse teenustele jätkusid enam kui kuu aega.
Vastukaaluks lõid Eesti ettevõtted vabatahtlikud küberturvalisuse üksused, tuues häkkerite vastu võitlemiseks kokku turvalisuseksperte üle maailma. Kotka lisas, et ükski riik pole küberrünnakute vastu immuunne. „Pole võimalik ehitada sada protsenti turvalisi keskkondi. See on võimatu. On üksnes aja küsimus – nad veavad alt,” lausus Kotka.
Riiki internetti nihutades kaitseb Eesti end Kotka sõnul kõige mustema stsenaariumi: Venemaa invasiooni ja anneksiooni eest, nagu juhtus 2014. aastal Krimmis. Kui kõige hullem peaks juhtuma, suudavad Eesti avalikud teenused pilve kaudu teises riigis tegevust jätkata. Elanikud saaksid valitsusega eksiilis suhelda ja Eesti poliitikast osa võtta. Mis iganes juhtub Eesti maaga, digitaalne Eesti ei kao kunagi.
