Reformierakonna töötaja Kalev Lillo toetas EASis Ärma talu ja oma parteikaaslaste projekte

Kalev Lillo istus 2006. aastal EASi komisjonis, mis otsustas anda toetuseid nii Ärma talule kui mitme reformierakondlase projektile. Samal ajal oli Lillo Reformierakonna palgatöötaja.

2006. aastal olid Lillo tegevusvaldkonnaks Reformierakonnas piirkonnad, mille tegevust ta koordineeris. Samal ajal oli ta ka EASi nõukogu liige ja istus ka turismiarendamise meetmete hindamiskomisjonis, mis otsustas, kellele raha jagada. Praegu nõukogu liikmed enam EASi hindamiskomisjonides istuda ei saa.

Ärma talu toetuse otsustas komisjon üksmeelselt ära 13. märtsil 2006. 23. märtsil otsustas Reformierakond, et ühe presidendikandidaadina esitavad nad Toomas Hendrik Ilvese.

Hannes Rumm rääkis eelmisel aastal ühes vestlusringis, et Ilvese presidendiks valimises aastal 2006 osales aktiivselt ka Lillo, sest tema tegeles Reformierakonna omavalitsusjuhtidega, kelle toel 2006. aastal Ilves valimiskogus presidendiks valiti.

Neljapäeval selgitas Rumm, et Lillo oli üks inimene Reformierakonna meeskonnast. Kindlasti oli tal Ilvese presidendiks valimisel oma roll, aga milline, soovitas Rumm Reformierakonnast küsida.

Mida Lillo tegi?

13. märtsi koosolekul võeti aga vastu veel mitu toetusotsust. 639 117 eurot sai AS HEALile kuuluv Thalasso SPA Fra Mare, mille omanike seas olid reformierakondlastest ärimehed ja poliitikud Toomas Vilosius, Urmas Sukles ja Andres Lipstok.

638 855 eurot sai Pädaste mõis, mille üheks omanikuks oli Imre Sooäär.

EASi kommunikatsioonijuht Kadri Küti sõnul võtab osalemisega hindamiskomisjoni töös iga liige enda taandamise kohustuse juhul, kui hindamisele tuleb projekt, mis võib kaasa tuua huvide konflikti olukorra. Sama põhimõte kehtis ka 2006. aastal. Täpsemaid kommentaare saavad tema sõnul jagada asjaosalised ise.

Kas Reformierakonna palgatöötaja Lillo taandas end otsustamisest, kui Reformierakonnaga seotud inimeste taotluseid arutati? Lillo lubas eelmise nädala lõpus korduvalt oma dokumendid üle vaadata ja seda teemat kommenteerida, aga pole seda siiani teinud. Lillo oli EASi nõukogu liige aastatel 2002-2014.

Sooääre teekond

Sooäär valiti 2003. aastal Res Publica nimekirjas riigikogusse, aga 11. juulil 2006 astus ta äriregistri andmetel Reformierakonda.

Sooäär selgitas, et temale teadaolevalt sai Pädaste taotlus ekspertidest hindamiskomisjonilt kõigist esitatud projektidest kõige kõrgema keskmise hinde. Ta ei tea siiani, kes täpselt kuulusid hindamiskomisjoni. EAS seda tol ajal taotlejaile ei avalikustanud.

"Mina seal ajal Kalev Lillot ei tundnud ega polnud temaga kunagi ka rääkinud. Ma isegi ei teadnud, kes ta on," vastas Sooäär küsimusele, kas ta oli enne toetuse otsuse tegemist Lilloga suhelnud.

Kuna taotlus sai Sooääre sõnul ekspertidelt kõrgeima hinde ja vastas kõigile kriteeriumitele, siis oli EAS-il võimatu seda meetme reeglite kohaselt mitte rahuldada. Taotlused pandi vastavalt punktisummale pingeritta.

Euroopa Liidu struktuurifondide toetus oli Sooääre sõnul alla 10 miljoni krooni ja see oli vaid viiendik kogu investeeringust. Tema sõnul ei vasta tõele, et peale toetuse saamist läks ta Res Publicast Reformierakonda. Res Publicast astus ta oma sõnul välja juba 2006. aasta alguses.

"Reformierakonda astusin Andrus Ansipi kutsel, kes minuga isiklikult rääkis. Ta ei pakkunud ühtegi hüve, ametikohta ega kohta valimisnimekirjas ja ma pole ka midagi sellist küsinud," selgitas Sooäär.

EL toetus on tema sõnul auditeeritud, kasutatud sihipäraselt ja täitnud oma eesmärgi piirkonna atraktiivsuse tõstmisel turismi sihtkohana.