24.10.2016, 11:20
Aasta Puitehitis 2016 — valime rahva lemmiku!
Hääletada saab kuni 6.11 südaööni
FOTO:
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit korraldab juba 14. korda aasta puitehitise võistlust eesmärgiga tõsta esile uusi puitehitisi, mille puhul on puitu kasutatud konstruktsioonis, välis- või siseviimistluses parimal võimalikul viisil arhitektuurses, tehnilises ja ehituslikus mõttes. Valime rahva lemmiku — oma hääle saad anda 6. novembri südaööni ja kõige rohkem hääli saanud objekt on rahva lemmik.
Võistluse tulemused kuulutatakse välja novembri alguses toimuval arhitektuurikonverentsil “Puit — homse elukeskkonna võti”. Võistluse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Tutvu enne objektidega, seejärel tee allpool oma valik. Kui oled valiku teinud, siis seda enam muuta ei saa.
1. PAADIKUUR MERERANNAL
Arhitekt: Raul Vaiksoo, Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo OÜ. Naissaare küla, valmimisaeg 2015.
Hoone on täielikult puidust. Ehitatud rasketes tingimustes, kuna saarel puudub elekter. Kõik konstruktsioonid ja detailid valmistati mandril, transporditi praamiga üle mere ja klapitati saarel kokku nagu legomaja.
Arhitekt: Raul Vaiksoo, Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo OÜ. Naissaare küla, valmimisaeg 2015.
Hoone on täielikult puidust. Ehitatud rasketes tingimustes, kuna saarel puudub elekter. Kõik konstruktsioonid ja detailid valmistati mandril, transporditi praamiga üle mere ja klapitati saarel kokku nagu legomaja.
2. VILLA KAKUMÄEL
Arhitekt: Raul Vaiksoo, Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo OÜ. Tallinn, valmimisaeg 2014.
Hoone on segakonstruktsioonis. Peamiselt on kasutatud puitu ja liimpuitu. Jäigastamiseks on kasutatud osaliselt ka kivi ja terast.
Arhitekt: Raul Vaiksoo, Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo OÜ. Tallinn, valmimisaeg 2014.
Hoone on segakonstruktsioonis. Peamiselt on kasutatud puitu ja liimpuitu. Jäigastamiseks on kasutatud osaliselt ka kivi ja terast.
3. SAUNSUVILA
Arhitekt: Jaak Huimerind, AB Studio Paralleel. Saare maakond, Orissaare, valmimisaeg 2015.
Täiendav info (põhikonstruktsiooni kirjeldus jms)
Saunsuvila on ehitatud endise Põlma elamu vundamendi kohale. Endine elamu oli hävinenud. Hoone suurus kordab endise elamu suurust, kuid selle arhitektuur toetub kaasaegsele vormikeelele ja on pigem modernistlik. Hoone põhikonstruktsiooniks on puitkarkass. Aknad on puit-alumiiniumkonstruktsioonis. Krundile kerkib lähiaastatel ka esinduslik elamu.
Arhitekt: Jaak Huimerind, AB Studio Paralleel. Saare maakond, Orissaare, valmimisaeg 2015.
Täiendav info (põhikonstruktsiooni kirjeldus jms)
Saunsuvila on ehitatud endise Põlma elamu vundamendi kohale. Endine elamu oli hävinenud. Hoone suurus kordab endise elamu suurust, kuid selle arhitektuur toetub kaasaegsele vormikeelele ja on pigem modernistlik. Hoone põhikonstruktsiooniks on puitkarkass. Aknad on puit-alumiiniumkonstruktsioonis. Krundile kerkib lähiaastatel ka esinduslik elamu.
4. UJUV SAUN
Arhitekt: Tomomi Hayashi, HGA. Türi, Järvamaa, valmimisaeg 2013.
Põhikonstruktsiooniks on kasutatud veekindlat vineeri.
Arhitekt: Tomomi Hayashi, HGA. Türi, Järvamaa, valmimisaeg 2013.
Põhikonstruktsiooniks on kasutatud veekindlat vineeri.
5. ERAMU SAKUS
Sport OÜ. Saku, Harjumaa, valmimisaeg 2016
Tegemist on innovaatilise elementmajaga, mis annab omanikule erinevad valikud. Tulevasel majaelanikul on võimalik valida erineva suurusega lahenduste vahel, mis kõik toetuvad sarnasele põhikonstruktsioonile. Innovaatilised on laiendused, mida saab kasutada eraldi elamisühiku/korterina ja mida on võimalik laenukoormuse vähendamise eesmärgil välja rentida.
Sport OÜ. Saku, Harjumaa, valmimisaeg 2016
Tegemist on innovaatilise elementmajaga, mis annab omanikule erinevad valikud. Tulevasel majaelanikul on võimalik valida erineva suurusega lahenduste vahel, mis kõik toetuvad sarnasele põhikonstruktsioonile. Innovaatilised on laiendused, mida saab kasutada eraldi elamisühiku/korterina ja mida on võimalik laenukoormuse vähendamise eesmärgil välja rentida.
6. TALU PÜHAJÄRVEL
Arhitekt: Karmo Tõra, ROK- Projekt OÜ. Pühajärve. Valmimisaeg 2016.
Seinad — puitkarkass villatäidisega, vahelaed — komposiitkonstruktsioonis (puittalad + kohtbetoonist plaat); katus ja katuslaed — puitkarkass villatäidisega.
Arhitekt: Karmo Tõra, ROK- Projekt OÜ. Pühajärve. Valmimisaeg 2016.
Seinad — puitkarkass villatäidisega, vahelaed — komposiitkonstruktsioonis (puittalad + kohtbetoonist plaat); katus ja katuslaed — puitkarkass villatäidisega.
7. SAUN HAANJAMAAL
Karmo Tõra, ROK-Projekt OÜ. Haanjamaa, valmimisaeg 2015.
Seinad — puitkarkass, vahel mineraalvill; katuslagi — puitkarkass, vahel mineraalvill.
Karmo Tõra, ROK-Projekt OÜ. Haanjamaa, valmimisaeg 2015.
Seinad — puitkarkass, vahel mineraalvill; katuslagi — puitkarkass, vahel mineraalvill.
8. KOTKA MATKARADA
Arhitekt: Ahti Kooskora, Erko Luhaaru, Loona Kikkas, SWECO PROJEKT AS. Ida-Virumaa, valmimisaeg 2015.
Matkaraja arhitektuurikeeleks on sümboolne ja esteetiline vorm, mis oma selgepiirilistes raamides eksponeerib puitmaterjali iseäraseid omadusi selle algupärases keskkonnas.
Sündmuse esitlus väljendub tugevasti puidu kui teose eksponeerimises. Selleks on kasutusele võetud põletatud puidu tehnika. Põletades tekib puidule süsinikku sisaldav kaitsekiht, mis kaitseb puitu välitingimuste eest, tõstes suuresti selle kasutusiga ja ühtlasi ka tulepüsivust. Puidule tekkiv kattekiht ja eripärane tekstuur mõjuvad rikastavalt looduslähedasena. Matkarajatised on püstpalkidest seintega ja valgust läbilaskva ühe kaldega katusega.
Vaatetorn on ca 10 m kõrguse vaateplatvormiga. Sel on ühe kaldega puitkonstruktsioonil kuumtsingitud valtsplekkkatus, mis suunab päikesevalgust rajatise keskmesse ja on oma helkiva tipu tõttu juba kaugelt märgatav.
9. LENNE BÜROO
Arhitekt: KAMP Arhitektid OÜ. Tallinn, valmimisaeg 2015.
Eesti lasteriiete kaubamärk LENNE uus kontor on rajatud endisesse nõukogudeaegsesse tehasehoonesse. 1100 m2 ruum on enamjaolt üks suur tühi saal, mille kõige kõrgem ruumi osa on 8 m.
Lahendus lõhub suure ja kõleda ruumi ning tekitab juurde hubasust. Soov oli luua omanäoline maastik, mis erineks vanast ruumist nii vormi kui ka materjali poolest ja oleks nii töötajatele kui ka külalistele inspireeriv.
Kogu maastik sai loodud mitmetasandiline ja -tahuline, kus liikumine on põnev, peites endas nurgataguseid treppe, uksi, ruume. Laetaladeni ulatuvad 5 m kõrgused puud mõjuvad realistlikult. Need valmistati päris puutüvedest ning tehisokstest ja -lehtedest.
Valgustusel on ruumikujunduses suur osakaal, võimaldades aktiveerida erinevaid valgusstsenaariumeid. 4,5 m kõrgused aknad on tänuväärt pärandus vanalt tehaselt, tuues ruumi ohtralt loomulikku valgust, millest tänapäeva optimeeritud kontoriruumidel tihti väheks jääb.
10. MEREKALDA ERAMU
Arhitekt: Andri Kirsima. Kuusalu vald, valmimisaeg 2016.
Unikaalse asukohaga elamu on endine militaarehitis, mis on ümber ehitatud suvemajaks, kus on võimalik elada ka aasta läbi. Hoone välisilme on taotluslikult lihtsas vormikeeles. Välisviimistluses domineerib tulekindla materjaliga toonitud fassaadilaudis, mille 70-kraadine vertikaalne kalle lisab traditsioonilisele materjalikäsitlusele kaasaegse nüansi. Puitfassaadi pikendab maja merepoolne avatud puitterrass, mis võimaldab nautida kauneid vaateid merele. „Vana“ hooneosa väliskonstruktsioon on tellistest ja juurdeehituse (sauna ja panipaiga) osa puitkarkassil. Hoone vaated on avatud merele, mistõttu on maanteepoolne osa lihtne ja minimalistlik, kus domineerib puit ja mis rõhutab tagasihoidlikkust. Puitfassaad sulandub ideaalselt loodusesse. Merele avatud osa on ehitatud avaraks, valgusküllaseks ning interjööris on mängitud soojuse saavutamiseks rohkete puitdetailidega, mis saavutavad hea kooskõla vana telliskiviseinaga.
Arhitekt: Andri Kirsima. Kuusalu vald, valmimisaeg 2016.
Unikaalse asukohaga elamu on endine militaarehitis, mis on ümber ehitatud suvemajaks, kus on võimalik elada ka aasta läbi. Hoone välisilme on taotluslikult lihtsas vormikeeles. Välisviimistluses domineerib tulekindla materjaliga toonitud fassaadilaudis, mille 70-kraadine vertikaalne kalle lisab traditsioonilisele materjalikäsitlusele kaasaegse nüansi. Puitfassaadi pikendab maja merepoolne avatud puitterrass, mis võimaldab nautida kauneid vaateid merele. „Vana“ hooneosa väliskonstruktsioon on tellistest ja juurdeehituse (sauna ja panipaiga) osa puitkarkassil. Hoone vaated on avatud merele, mistõttu on maanteepoolne osa lihtne ja minimalistlik, kus domineerib puit ja mis rõhutab tagasihoidlikkust. Puitfassaad sulandub ideaalselt loodusesse. Merele avatud osa on ehitatud avaraks, valgusküllaseks ning interjööris on mängitud soojuse saavutamiseks rohkete puitdetailidega, mis saavutavad hea kooskõla vana telliskiviseinaga.
11. PÄRNU RANNASTAADION
Arhitekt: KAMP ARHITEKTID OÜ. Pärnu Rannastaadion, valmimisaeg 2016.
Põhiline fassaadimaterjal on kuurortlinnale omane valge ja naturaalne puit. Valge pind on saavutatud valge pigmendiga betooni abil, puit on naturaalne lehis. Hoone karkass põhineb betoonil ja metallil.
Arhitekt: KAMP ARHITEKTID OÜ. Pärnu Rannastaadion, valmimisaeg 2016.
Põhiline fassaadimaterjal on kuurortlinnale omane valge ja naturaalne puit. Valge pind on saavutatud valge pigmendiga betooni abil, puit on naturaalne lehis. Hoone karkass põhineb betoonil ja metallil.
12. ERAMU TARTUS
Arhitekt: Merje Müürisepp. Valmimisaeg 2016.
Hoone fassaadid, katused, terrassid ja piirdeaed on tumedast termosaarest. Hoone kandekonstruktsioonid on rajatud betoonplokkidest ja hoone korruse vahelagi monoliitsest betoonist.
Arhitekt: Merje Müürisepp. Valmimisaeg 2016.
Hoone fassaadid, katused, terrassid ja piirdeaed on tumedast termosaarest. Hoone kandekonstruktsioonid on rajatud betoonplokkidest ja hoone korruse vahelagi monoliitsest betoonist.
13. NIINE TN KORTERMAJAD
Arhitekt: Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Joel Kopli, KUU Arhitektid. Tallinn, valmimisaeg 2016.
Fassaadid on kaetud vertikaalse nelikantlaudisega ja puidust ribidega (viitena puitagulite ajaloolisele puitfassaadikäsitlusele), ribid jätkuvad ka rõdude ees ning „pakivad“ hoone ühtseks mahuks.
Arhitekt: Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Joel Kopli, KUU Arhitektid. Tallinn, valmimisaeg 2016.
Fassaadid on kaetud vertikaalse nelikantlaudisega ja puidust ribidega (viitena puitagulite ajaloolisele puitfassaadikäsitlusele), ribid jätkuvad ka rõdude ees ning „pakivad“ hoone ühtseks mahuks.
14. heliLAINE
Arhitekt: EKA sisearhitektuuri osakond ja juhendajad Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Valmimisaeg 2015.
“heliLAINE” nime kandvad mastaapsed installatsioonid sündisid EKA sisearhitektuuri üliõpilaste ning nende juhendajate, arhitektide Sille Pihlaku ja Siim Tuksami (PART) koostöös. “heliLAINED” on kooslus vabavormilistest puidust kõlakodadest ja muusikateostest, milles kuulaja kulgemine läbi objekti määrab kogetu. Igas asukohas on heli ja ruum muutuv ning kordumatu. Soov on kõnetada linna ennast, pakkudes uusi ruumikogemusi ja tegevusi linlastele, tuua rohkem puitu tänavatele ning luua voolujoonelisi vorme rangete nelinurksete hoonete vahele. Musumäel Viru Väravate juures asuva kõlakoja katuse all saab piknikku pidada, muusikat nautida või kasvõi sõpradele esineda.
Arhitekt: EKA sisearhitektuuri osakond ja juhendajad Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Valmimisaeg 2015.
“heliLAINE” nime kandvad mastaapsed installatsioonid sündisid EKA sisearhitektuuri üliõpilaste ning nende juhendajate, arhitektide Sille Pihlaku ja Siim Tuksami (PART) koostöös. “heliLAINED” on kooslus vabavormilistest puidust kõlakodadest ja muusikateostest, milles kuulaja kulgemine läbi objekti määrab kogetu. Igas asukohas on heli ja ruum muutuv ning kordumatu. Soov on kõnetada linna ennast, pakkudes uusi ruumikogemusi ja tegevusi linlastele, tuua rohkem puitu tänavatele ning luua voolujoonelisi vorme rangete nelinurksete hoonete vahele. Musumäel Viru Väravate juures asuva kõlakoja katuse all saab piknikku pidada, muusikat nautida või kasvõi sõpradele esineda.
15. VEETEE
Arhitekt: EKA sisearhitektuuri osakonna korraldatud 5th Season Wilderness suvekoolis osalenud tudengid ja juhendajad, b210 arhitektid, Sami Rintala, Pavle Stamenovic, Hannes Praks. Valmimisaeg 2016.
Inspiratsiooniallikaks Eesti suurimate rabade ja soodega ning aina muutuva veetasemega Soomaa. Ehitis võiks täita erinevaid eesmärke: toimida nii varjualusena, tuleasemena kui ka saunana, vastates rändaja ja kohaliku vajadustele, liikugu need siis maad mööda või paadiga. Veepinnal hõljumine muudab Veetee paindlikuks Soomaa aina muutuvate tingimuste kontekstis, eriti igal kevadel paari nädala vältel maastikku muutva viienda aastaaja üleujutuste tingimustes.
Arhitekt: EKA sisearhitektuuri osakonna korraldatud 5th Season Wilderness suvekoolis osalenud tudengid ja juhendajad, b210 arhitektid, Sami Rintala, Pavle Stamenovic, Hannes Praks. Valmimisaeg 2016.
Inspiratsiooniallikaks Eesti suurimate rabade ja soodega ning aina muutuva veetasemega Soomaa. Ehitis võiks täita erinevaid eesmärke: toimida nii varjualusena, tuleasemena kui ka saunana, vastates rändaja ja kohaliku vajadustele, liikugu need siis maad mööda või paadiga. Veepinnal hõljumine muudab Veetee paindlikuks Soomaa aina muutuvate tingimuste kontekstis, eriti igal kevadel paari nädala vältel maastikku muutva viienda aastaaja üleujutuste tingimustes.
16. TRIIGI LAVA
Arhitekt: Riin Kersalu, Mihkel Meriste, Kersalu Projektbüroo. Saare maakond, Leisi vald, Triigi sadam, valmimisaeg 2016.
Ühtaegu toimib silmatorkava välimusega ehitis Triigi sadamas maamärgi ja identiteedi loojana, mida tullakse uudistama juba objekti enda pärast. Kujult ja ülesehituselt meenutab varjualune mõne kala või trilobiidi skeletti, kelle kivistisi leidub Saaremaa randades ohtralt. Tinglikult on hoone jaotatud kolmeks — mere poole suunatud kõlakoda moodustab pea, keskne publiku ala skeleti ja pisike abiruum saba. Talvisel perioodil muutub lava aga paatide varjualuseks.
Arhitekt: Riin Kersalu, Mihkel Meriste, Kersalu Projektbüroo. Saare maakond, Leisi vald, Triigi sadam, valmimisaeg 2016.
Ühtaegu toimib silmatorkava välimusega ehitis Triigi sadamas maamärgi ja identiteedi loojana, mida tullakse uudistama juba objekti enda pärast. Kujult ja ülesehituselt meenutab varjualune mõne kala või trilobiidi skeletti, kelle kivistisi leidub Saaremaa randades ohtralt. Tinglikult on hoone jaotatud kolmeks — mere poole suunatud kõlakoda moodustab pea, keskne publiku ala skeleti ja pisike abiruum saba. Talvisel perioodil muutub lava aga paatide varjualuseks.
17. SKÅPET — Norra mägimajad
Arhitekt: KOKO Arhitektid. Soddatjørn, Norra, valmimisaeg 2016.
Norra matkaühing korraldas 2013. aastal arhitektuurivõistluse, mille kriteeriumid olid kaasaegsus, hooldusvabadus ja vabrikus eelvalmistatud moodulite kasutamine, et vältida pikka ehitusperioodi ligipääsmatutes mägedes ja heitliku ilma käes. KOKO arhitektide lahenduse eesmärk on võimendada veelgi looduses liikumise kogemust. Hoonetegruppi kuuluvad peahoone, magamiskabiinid, tualettruum koos laoga ja saun. Vett saab järvest ja elektrit ei ole.
Kõik hooned kompleksis on valmistatud puitkarkassil väikeelementidest. Kuna objekt paikneb looduskaitseala südames, lennutati kogu ehitusmaterjal ja seadmed platsile helikopteriga.
Eesmärgiks on hoone maksimaalne eluiga ja minimaalne hilisem hooldus. Seetõttu domineerib välisviimistluses patineeritud tsinkplekk ja termotöödeldud puit.
Siseviimistluses on kasutatud palju puitu ning naturaalseid viimistlusmaterjale, mis loovad sooja ja sõbraliku atmosfääri.
18. ERAMU PÄRNUS
Arhitekt: Peeter Pere Arhitektid. Pärnu, valmimisaeg 2016.
Arhitektuurse mahu käsitluses on lähtutud “maja” traditsioonilisest vormist. Eripärana on hoone puidust nahk välja venitatud. Selle tulemusena tekivad erinevad vahed ja pilud. Idee on alguse saanud vanast laudseinast, mis on ajapikku kuivanud. Laudade vahele on tekkinud erineva laiusega praod, millest on põnev sisse või välja piiluda.
Arhitekt: Peeter Pere Arhitektid. Pärnu, valmimisaeg 2016.
Arhitektuurse mahu käsitluses on lähtutud “maja” traditsioonilisest vormist. Eripärana on hoone puidust nahk välja venitatud. Selle tulemusena tekivad erinevad vahed ja pilud. Idee on alguse saanud vanast laudseinast, mis on ajapikku kuivanud. Laudade vahele on tekkinud erineva laiusega praod, millest on põnev sisse või välja piiluda.
19. ERAMU KOIDU KÜLAS
Arhitekt: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Saue vald, valmimisaeg 2015.
Hoone on planeeritud krundile ilmakaarte järgi, et kõigis eluruumides oleks tagatud vajalik päevavalgus, ning maja ümbritsev hooviala oleks samuti päikeseküllane ja hea atmosfääriga.
Arhitektuur on vormilt lihtne, üheselt mõistetav. Tänavapoolsed fassaadid on keskkonda sobituvad, hoovipoolsed sisselõigatud terrassinišiga. Fassaadid on viimistletud raudsulfaadiga töödeldud lehiselaudisest, mille välimine pind on reljeefne, katused on valtsitud tsinkplekiga.
20. ARCWOOD PEAKONTOR
Arhitekt: Kadarik Tüür Arhitektid, Kadri Tamme Sisearhitektuur. Põlvamaa, valmimisaeg 2016.
Nii sisearhitektuurse kui ka arhitektuurse lahenduse lähtepunktiks oli eksponeerida liimpuitu maksimaalsel võimalikul moel — konstruktiivse/ehitusliku puidu näol ja eridisain kujunduselementidena.
Arhitekt: Kadarik Tüür Arhitektid, Kadri Tamme Sisearhitektuur. Põlvamaa, valmimisaeg 2016.
Nii sisearhitektuurse kui ka arhitektuurse lahenduse lähtepunktiks oli eksponeerida liimpuitu maksimaalsel võimalikul moel — konstruktiivse/ehitusliku puidu näol ja eridisain kujunduselementidena.
21. SAUN-MAJUTUSHOONE JA PAADIKUUR HIIUMAAL
Arhitekt: KARISMA arhitektid. Valmimisaeg 2016.
Olulisimaks lähtepunktiks oli hoonete sulandamine rikkalikku ja puutumata looduskeskkonda, tihedasse kuusikusse, kus hooned paiknevad.
Raudvitrioliga kaetud kuusk-fassaadilaudis on oma toonilt peaaegu identne kuusemetsa tüvede tooniga. Looduskivifassadi osa suhestub sõbralikult metsaaluse korrastamata maastikuga. Tõrvatud puitsindelkatus kummardab ümbruskonna hoonestuse traditsioonidele.
Ka hoonete arhitektuur ise on suures plaanis traditsionaalne, kuid tugevate moodsate nüanssidega. Paljandatud ja eksponeeritud on massiivsed liimpuittalad ning -sarikad.
Moodsat ruumikogemust lisavad võimendatult pikad konsoolsed räästaalused. Hooned on kui kuused, mille räästad on kui laiad kuuseoksad, mille alla saab varjule minna, moodustades enda alla ruumi. Hooned järgivad maastiku kõrguste erinevusi, kasutades neid ära. Saunahoone on eritasandilise siseruumiga, kaasates kõrguste rütmikasse ka suure basseini. Ka paadikuur lõikab praktilist kasu kõrguste erinevusest — nihkes vahekorrus tekitab enda alla välja kaetud varjualuse ning siseruumi avara töö- ja puhketoa.
22. SUVILA HIIUMAAL
Arhitekt: KAMP Arhitektid, Pühalepa vald, valmimisaeg 2016.
Madal ühekorruseline paviljonilik maja sekkub loodusmaastikku võimalikult vähe. Kuna lagendikku ümbritseb kõigist külgedest üsna ühesugune küllalt tihe mets, ei teki kaugvaateid ega olulisi vaatesuundi, millele orienteeruda. Tähtsad on vaated läbi maja ja ruumist välja mitmes suunas, et eluruumides kogu päeva valgust püüda. Lõunakülje terrassi varikatus kaitseb suvise kerge ja kuuma päikese eest, samas kevad-sügisene madal päike paistab tuppa sisse. Maja otstes on laiemad terrassid, et ilmast olenevalt leida tuule- ja päikesevarju. Otsaterrasse on võimalik lükand-võrkpaneelidega mugavalt sääsevabaks muuta. Hoone seinte ja katuse konstruktsiooniks on puitkarkass.
Arhitekt: KAMP Arhitektid, Pühalepa vald, valmimisaeg 2016.
Madal ühekorruseline paviljonilik maja sekkub loodusmaastikku võimalikult vähe. Kuna lagendikku ümbritseb kõigist külgedest üsna ühesugune küllalt tihe mets, ei teki kaugvaateid ega olulisi vaatesuundi, millele orienteeruda. Tähtsad on vaated läbi maja ja ruumist välja mitmes suunas, et eluruumides kogu päeva valgust püüda. Lõunakülje terrassi varikatus kaitseb suvise kerge ja kuuma päikese eest, samas kevad-sügisene madal päike paistab tuppa sisse. Maja otstes on laiemad terrassid, et ilmast olenevalt leida tuule- ja päikesevarju. Otsaterrasse on võimalik lükand-võrkpaneelidega mugavalt sääsevabaks muuta. Hoone seinte ja katuse konstruktsiooniks on puitkarkass.
23. KORDONI TEE ERAMU
Arhitekt: Teigar Sova Arhitektid OÜ. Kaberneeme, valmimisaeg 2011.
Arhitekt: Teigar Sova Arhitektid OÜ. Kaberneeme, valmimisaeg 2011.
24. ERAMU ROHUNEEME TEEL
Arhitekt: Sten-Mark Mändmaa, Egon Metusala, OÜ Oda. Püünsi küla, Harjumaa, valmimisaeg 2016.
Hoone on T-kujulise põhiplaaniga, jagunedes mahuliselt kolmeks - tänavapoolse osa moodustavad ühekorruselised lamekatusega mahud, mis liituvad ja kasvavad mere suunas 2-korruseliseks kaldkatusega elamuplokiks. Hoone eluruumide osa on viidud maksimaalselt krundi sügavusse, et avade vaateid merele. Tänavapoolset eesaeda raamivad autode varjualune ja sissepääs koos saunakompleksiga. Hoone fassaadid järgivad keskset arhitektuurset ideed sulanduda keskkonda. Vertikaalne laudis annab fassaadile ruumilisuse ja rütmi, materjalina on kasutatud kolme laiusega vertikaalseid värvitud laudu, mille rütmi määrab matemaatiline juhuslikkus. Fassaadide toon on valitud tumehall lähtuvalt krundi olemusest, kus domineerib tihe, tumeda koorega kõrghaljastus, mis loob varjuderikka ruumi.
Hoone kandekonstruktsioonid, fassaadid, avatäited on valmistatud puidust. Hoone kehand monteeriti tehases valmistatud elementidest.
Arhitekt: Sten-Mark Mändmaa, Egon Metusala, OÜ Oda. Püünsi küla, Harjumaa, valmimisaeg 2016.
Hoone on T-kujulise põhiplaaniga, jagunedes mahuliselt kolmeks - tänavapoolse osa moodustavad ühekorruselised lamekatusega mahud, mis liituvad ja kasvavad mere suunas 2-korruseliseks kaldkatusega elamuplokiks. Hoone eluruumide osa on viidud maksimaalselt krundi sügavusse, et avade vaateid merele. Tänavapoolset eesaeda raamivad autode varjualune ja sissepääs koos saunakompleksiga. Hoone fassaadid järgivad keskset arhitektuurset ideed sulanduda keskkonda. Vertikaalne laudis annab fassaadile ruumilisuse ja rütmi, materjalina on kasutatud kolme laiusega vertikaalseid värvitud laudu, mille rütmi määrab matemaatiline juhuslikkus. Fassaadide toon on valitud tumehall lähtuvalt krundi olemusest, kus domineerib tihe, tumeda koorega kõrghaljastus, mis loob varjuderikka ruumi.
Hoone kandekonstruktsioonid, fassaadid, avatäited on valmistatud puidust. Hoone kehand monteeriti tehases valmistatud elementidest.
25. VIIRELAIU MAJAVAHIKOMPLEKS
Arhitekt: Sander Aas, Margit Argus, Margit Aule, Hannes Koppel, KAOS Arhitektid. Valmimisaeg 2016.
Tegemist on Viirelaiul asuva majakavahi kompleksiga. Ajalooline majakavahi maja renoveeriti, lisati veranda, ehitati välja teine korrus. Lisaks ehitati kaks uut hoonet — seminarihoone ja saun. Mõlemad uued hooned on puitviimistluse ja konstruktsiooniga. Hoonetel on laudiskatus.
Arhitekt: Sander Aas, Margit Argus, Margit Aule, Hannes Koppel, KAOS Arhitektid. Valmimisaeg 2016.
Tegemist on Viirelaiul asuva majakavahi kompleksiga. Ajalooline majakavahi maja renoveeriti, lisati veranda, ehitati välja teine korrus. Lisaks ehitati kaks uut hoonet — seminarihoone ja saun. Mõlemad uued hooned on puitviimistluse ja konstruktsiooniga. Hoonetel on laudiskatus.
26. ERAMU PULLAPÄÄL
Arhitekt: SKAD Arhitektid. Läänemaa, valmimisaeg 2016.
Kinnistu juurde kuuluv sadamakai oli oluline tegur ja inspiratsiooniallikas hoone projekteerimisel. Hoone kavandamisel on väga oluline tähelepanu ruumidest avanevatele vaadetele ja ka mere poolt hoonele avanevatele vaadetele. Elamu on puitkonstruktsioonidel.
Arhitekt: SKAD Arhitektid. Läänemaa, valmimisaeg 2016.
Kinnistu juurde kuuluv sadamakai oli oluline tegur ja inspiratsiooniallikas hoone projekteerimisel. Hoone kavandamisel on väga oluline tähelepanu ruumidest avanevatele vaadetele ja ka mere poolt hoonele avanevatele vaadetele. Elamu on puitkonstruktsioonidel.
27. RISTKIHTPUIDUST ERAMU
Arhitekt: SKAD Arhitektid. Ristkihtpuidust eramu Nõmmel, valmimisaeg 2016.
Tegemist on ülimalt lihtsa, kompaktse, kuid funktsionaalse üksikelamuga. Eesmärgiks oli rajada hubane kodu, mis oleks ökonoomne nii ehitusmaksumuselt kui ka ülalpidamiskulude poolest. Eestis tootmist alustav Šveitsi ettevõte Swiss Property otsis võimalust ristkihtpuidutehnoloogia ja -protsesside katsetamiseks. Väga täpsete elementide kokku panemine võttis aega kolm päeva, viimistlemine ja kommunikatsioonide paigaldamine kaks kuud. Risktihtpuidu jäägid on ära kasutatud hoone sisustuses: sellest on valmisatud trepp, söögilaud jne. Kõik ristkihtpuidu pinnad on hoones eksponeeritud ja vaadeldavad.
Arhitekt: SKAD Arhitektid. Ristkihtpuidust eramu Nõmmel, valmimisaeg 2016.
Tegemist on ülimalt lihtsa, kompaktse, kuid funktsionaalse üksikelamuga. Eesmärgiks oli rajada hubane kodu, mis oleks ökonoomne nii ehitusmaksumuselt kui ka ülalpidamiskulude poolest. Eestis tootmist alustav Šveitsi ettevõte Swiss Property otsis võimalust ristkihtpuidutehnoloogia ja -protsesside katsetamiseks. Väga täpsete elementide kokku panemine võttis aega kolm päeva, viimistlemine ja kommunikatsioonide paigaldamine kaks kuud. Risktihtpuidu jäägid on ära kasutatud hoone sisustuses: sellest on valmisatud trepp, söögilaud jne. Kõik ristkihtpuidu pinnad on hoones eksponeeritud ja vaadeldavad.
28. VILLA NÕMMEL
Arhitekt: SKAD Arhitektid. Valmimisaeg 2015.
Hoone on segakonstruktisoonidega. Magamisruumid ja spaa maht on betoonplokkidest ja paneelidest konstruktsioonidega. Läbi korruste avatud eluruumide maht on liimpuidust karkassidel. Suure klaasfassaadi, katuslae ja ka vahelagede konstruktsioonid on puidust. Välisviimistluse materjalid peegeldavad ka konstrutkiivset lahendust.
Arhitekt: SKAD Arhitektid. Valmimisaeg 2015.
Hoone on segakonstruktisoonidega. Magamisruumid ja spaa maht on betoonplokkidest ja paneelidest konstruktsioonidega. Läbi korruste avatud eluruumide maht on liimpuidust karkassidel. Suure klaasfassaadi, katuslae ja ka vahelagede konstruktsioonid on puidust. Välisviimistluse materjalid peegeldavad ka konstrutkiivset lahendust.
29. VILLA TASUJA
Mihkel Urmet, AB TEMPT. Harjumaa, valmimisaeg 2015.
Maja arhitektuuri loomisel on lähtutud kliendi soovidest ja krundi võimalustest. Arhitektuuri iseloomustab elutoas ja köögis väga avar ning valgusküllane lahendus. Teistes eluruumides hinnatakse rohkem privaatsust. Maja tehnilised lahendused on välja töötanud Timbeco Woodhouse OÜ.
Mihkel Urmet, AB TEMPT. Harjumaa, valmimisaeg 2015.
Maja arhitektuuri loomisel on lähtutud kliendi soovidest ja krundi võimalustest. Arhitektuuri iseloomustab elutoas ja köögis väga avar ning valgusküllane lahendus. Teistes eluruumides hinnatakse rohkem privaatsust. Maja tehnilised lahendused on välja töötanud Timbeco Woodhouse OÜ.
30. VILLA LAULASMAA
Arhitekt: Keiu Tulev, Märt Penjam. Valmimisaeg 2014.
Kesksel kohal on liimpuidu kasutamine kandvate talade ja postide näol. Kogu maja konstruktsioon koosneb massiivsetest taladest, mis võimaldavad teostada suuri sildeid ja konsoolseid osasid. Eramu välisviimistlusmaterjalidena on kasutatud hõredat puitvoodrit koos erinevate efekti andvate puitlahendustega. Maja on vaiade peal — lahendus, mille vahele paigaldati tehases valmistatud seinaelemendid. Looduslike materjalide kasutamisega on parandatud oluliselt maja sisekliimat ja niiskusrežiimi. Maja sisekujunduses on eksponeeritud võimalikult palju puitu nii konstruktsioonide kui ka siseviimistlusmaterjalide näol. Samas on puidu kasutamist tasakaalustatud värvitud pindadega.
Arhitekt: Keiu Tulev, Märt Penjam. Valmimisaeg 2014.
Kesksel kohal on liimpuidu kasutamine kandvate talade ja postide näol. Kogu maja konstruktsioon koosneb massiivsetest taladest, mis võimaldavad teostada suuri sildeid ja konsoolseid osasid. Eramu välisviimistlusmaterjalidena on kasutatud hõredat puitvoodrit koos erinevate efekti andvate puitlahendustega. Maja on vaiade peal — lahendus, mille vahele paigaldati tehases valmistatud seinaelemendid. Looduslike materjalide kasutamisega on parandatud oluliselt maja sisekliimat ja niiskusrežiimi. Maja sisekujunduses on eksponeeritud võimalikult palju puitu nii konstruktsioonide kui ka siseviimistlusmaterjalide näol. Samas on puidu kasutamist tasakaalustatud värvitud pindadega.
31. LAITSE LASTEAED
Arhitekt: Pikoprojekt OÜ. Valmimisaeg 2015.
Laitse lasteaia asukohaks valiti Laitse lossi juurde kuulunud, maakivist müüride vahel olnud endine kirsiaia territoorium. Sealt sai lasteaed nime — Kirsiaed. Lasteaed on ruudukujulisest saalist nelja ilmakaare poole suunduvate ristkülikukujuliste põhimahtudega kompleks. Hoone kandeseinad on laotud columbia-kivi müüritisena. Lasteaiahoone on kaetud väljast voodrilauaga. Laudis on paigaldatud põhiliselt diagonaalselt, iga hooneploki nurkades kitsa ribana, aga vertikaalselt. Vertikaalne laudis kujutab puutüve. Hoonet ümbritsevale ajaloolisele maakivist kõrgele müürile on kontrastiks lasteaiale valitud punakas säravoranž värvitoon.
Arhitekt: Pikoprojekt OÜ. Valmimisaeg 2015.
Laitse lasteaia asukohaks valiti Laitse lossi juurde kuulunud, maakivist müüride vahel olnud endine kirsiaia territoorium. Sealt sai lasteaed nime — Kirsiaed. Lasteaed on ruudukujulisest saalist nelja ilmakaare poole suunduvate ristkülikukujuliste põhimahtudega kompleks. Hoone kandeseinad on laotud columbia-kivi müüritisena. Lasteaiahoone on kaetud väljast voodrilauaga. Laudis on paigaldatud põhiliselt diagonaalselt, iga hooneploki nurkades kitsa ribana, aga vertikaalselt. Vertikaalne laudis kujutab puutüve. Hoonet ümbritsevale ajaloolisele maakivist kõrgele müürile on kontrastiks lasteaiale valitud punakas säravoranž värvitoon.
32. KORTERELAMU
Arhitekt: Eek & Mutso AB. Kalamaja, Suur-Laagri, valmimisaeg 2016.
Kalamaja puitagulisse ehitatud kortermaja on kaetud söestatud puitlaudisega. Hoone on jagatud kaheks mahuks, millest tänavapoolne on kaetud Kalamajale iseloomuliku rootsi laudisega, hoovipoolne maht on kujundatud aga mängulisemalt, verandalikult. Söestatud puitlaudisega on majale antud punutismuster, mille vahele jäävad aknad. Puidule sekundeerib betoonsokkel, mis tänava pool on valatud laudraketisega, hoovi pool on sile. Katus on kaetud tsinkplekiga, mis aja jooksul tuhmub.
Arhitekt: Eek & Mutso AB. Kalamaja, Suur-Laagri, valmimisaeg 2016.
Kalamaja puitagulisse ehitatud kortermaja on kaetud söestatud puitlaudisega. Hoone on jagatud kaheks mahuks, millest tänavapoolne on kaetud Kalamajale iseloomuliku rootsi laudisega, hoovipoolne maht on kujundatud aga mängulisemalt, verandalikult. Söestatud puitlaudisega on majale antud punutismuster, mille vahele jäävad aknad. Puidule sekundeerib betoonsokkel, mis tänava pool on valatud laudraketisega, hoovi pool on sile. Katus on kaetud tsinkplekiga, mis aja jooksul tuhmub.
33. PÄRNU MATKARAJAD
Arhitekt: Raili Hurt, ehituskonstruktsioonid: Siim Randmäe. Valmimisaeg 2015.
Droonifotode autor: Mati Kose. Teiste fotode autor: Raili Hurt
Arhitekt: Raili Hurt, ehituskonstruktsioonid: Siim Randmäe. Valmimisaeg 2015.
Droonifotode autor: Mati Kose. Teiste fotode autor: Raili Hurt
34. METSAMAJAKESED
Põhjapaas OÜ. Saaremaa, Soela, valmimisaeg 2016
Kõveratel ümarpalkjalgadel karkassraamiga puitehitised. Mõte oli ära kasutada puitmaterjal, mis muidu läheb kütteks. Kõik kolm majakest on suurusega 14–16 ruutmeetrit.
Põhjapaas OÜ. Saaremaa, Soela, valmimisaeg 2016
Kõveratel ümarpalkjalgadel karkassraamiga puitehitised. Mõte oli ära kasutada puitmaterjal, mis muidu läheb kütteks. Kõik kolm majakest on suurusega 14–16 ruutmeetrit.
