Tallinnas ja Harjumaal on tänavu tabatud kümmekond süütajat
Põhja prefektuuri pressiesindaja Marie Aava sõnul vahistati prokuratuuri taotlusel 11. oktoobril 38- ja 33-aastane mees, keda kahtlustatakse juunis Viimsis Keldri teel sõiduauto Volvo süütamises.
Meestele on esitatud kahtlustus karistusseadustiku paragrahvi 203 alusel, mis käsitleb asja rikkumist. Kõik juhtumi asjaolud on selgitamisel ja hetkel kontrollib politsei üht võimalikku uurimisversiooni. Varemgi kriminaalkorras karistatud mehed on võetud eeluurimise ajaks vahi alla, et tõkestada edasiste kuritegude toimepanemisi.
Sel aastal on Põhja prefektuur uurinud ligi 50 põlengujuhtumit, nende seas nii autod kui ka hooned. Süütajad on tänavu kindlaks tehtud enam kui kümne juhtumi puhul. Teiste seas on kahtlustuse saanud möödunud aasta kevadel Keilas autosid süüdanud 29-aastane mees, kelle tegevuse kohta koguti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre kinnitusel järjepideva töö tulemusel piisavalt tõendeid.
„Möödunud nädalal tähelepanu all olnud Pirita autopõlengu osas käib praegu aktiivne töö, et teha kindlaks kahtlustatav,” kinnitas Tambre ja lisas, et peale teo toimepanija on politsei jaoks alati oluline välja selgitada ka kuriteo motiiv.
Politsei tööpraktika on näidanud, et süütamised on üldjuhul ajendatud omavahelistest arvete klaarimistest või juhuslikust vandalismist. „Harvad ei ole ka juhtumid, kus vara süüdatakse kindlustuspettuse eesmärgil. Ekslikult arvavad kurjategijad, et tule abil toimepandud kuriteod jäävad avastamata ja oma teo eest vastutust võtma ei pea.
Tambre nentis, et sellistes uurimistes võtavad menetlustoimingud tavapärasest enam aega, seda erinevate ekspertiiside ja uurimise spetsiifikast tuleneva keerukuse tõttu. „Ent me ei loobu kunagi kergekäeliselt,” rõhutas Tambre. „Vahel ilmneb uus juhtlõng aastaid hiljem ja siis jätkame uurimist kuni süüdlase tabamiseni.”
Süütamisega kellegi vara rikkumine või hävitamine on kriminaalkorras karistatav kuritegu, kui on tekitatud seaduses sätestatud piiri järgi oluline kahju. Süüdimõistmisel karistatakse sellise teo eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
„Ent palju olulisem on see, et lühinägelikul otsusel võivad olla ääretult ohtlikud tagajärjed. Tule levimine on ennustamatu. Seda võib mõjutada tuul või muud ilmastikutingimused, mille tõttu tuli võib kergesti ning ülikiiresti kanduda edasi kõrvalistele objektidele, teistele sõidukitele või lähedalasuvatele hoonetele. Siis ei ole enam ohus mitte ainult inimeste vara, vaid inimelud,” lausus Tambre.
