Lugejad: liiklusraevutsejad on ühiskonnale ohtlikud ja nad tuleks saata sunniviisilisele viharavile
"Lisandunud on palju psüühikahäirega inimesi, kelle "pidurdusprotsessid" ilmselgelt on häiritud. Vähenenud on ka koduse kasvatuse osakaal nn "vä" inimesed lisavad ühiskonda järgmised "vä" inimesed. Vaadates ka muidu ringi - viisakus ühistranspordis: väljuda soovides ei tehta suud lahti, vaid rabeletakse ennast ukseni, istutakse laiutades kahel istmel või välimisel. Rögistatakse maha. Mehed trügivad esimesena bussi, nooremad eriti. Sageli võetakse ühissõidukis tüli üles, eriti vanemas eas naised -ei sobi neid prouadeks tituleerida (tühjas bussis soovis "eit" istuda istmele, kus juba oli koha võtnud koolilaps, sest "see pink on ju soe!) Eeskuju missugune!"
"Otsesed liiklusraevutsejad ehk "kaikaga vehkijad" sunniviisilisele viharavile. Selline vägivaldne inimene ei oska sotsiaalselt toime tulla ja on seega ohtlik ühiskonnale. Ravi täitmist tuleb ka jälgida, mitte nii nagu ükt tundidega - sageli saadetakse enda eest keegi ullike. Vältimiseks on vajalik kodu ja kooli koostöö lapse kasvatamisel, aga kahjuks sellesse ei usu vist ükski, kes lasteasutuses töötanud. Suur hulk kasvatuseta jäänud vanemaid teeb hoolega tööd, et ka nende lapsed kunagi kellegi teisega ei arvestaks, ei kohtleks lugupidavalt täiskasvanut. Liiga "mina"-keskne maailm. Õnneks ei tunne isiklikult kedagi, kes oleks võimeline nõnda käituma. Küllap selliseid nuiaga "ürgmehi" ikka vähe ja loodetavasti ei leidu palju ka naisi, kes nendega julgeks järglasi saada. Võitja on ikka inimene, kes suudab konflikti vältida või rahumeelselt lahendada."
"Sellised tuleks koheselt kohtu poolt saata psühhiaatrilisse kontrolli. Lisaks tuleks juhiload ãra võtta mõneks aastaks, kuna on reaalne oht teistele liiklejatele."
"Makske palka. Kui ühiskond ei tekita stressi, pole ka rahvas hull. Nii lihtne ongi. Seniks kuni kõik rahvale käru keeravad, pole ka tänaval naeratavaid heatahtlike inimesi."
"Seda ei saagi vältida. Üks osa liikluses liikuvatest isenditest on ennast lihtsalt isakesteks, kuningateks mõelnud. Mina ja minu maailm on primaarsed, ülejäänud vaadaku ise, kuidas end selle järgi sätivad - sellise suhtumise päritolu algab ilmselt kuskilt väga kaugelt ja seda takkajärgi mõjutada pole enam võimalik. Küünilisus, egoism, isatsemine - seda ei saa inimese mõttemaailmast lihtsalt välja peksta. Ja mingil hetkel leiab see ikka väljundi."
"Üks asi on põhjendamatu agressiivsus, mis seab kaaskodanikud ohtu. Teine asi on hoolimatusest teiste ohtu seadmine ehk oma mitteootuspärasele käitumisele eneseõigustusliku põhjuse otsimine. Nii nagu kohtupidamises peetakse oluliseks vahetut karistamst pärst süütegu, ei saa psühholoogia valdkonnast otsida ega leida vastupidist motivatsiooni väärale teole. Karistamise oht peab olema püsivalt, sest see ise distsiplineerib õigelt käituma."
"Saata peale sunnitud paariaastast trollisõitu korduseksamile need jobud, kes ukerdavad niigi närvilises liikluses. Üleüldse tegeletakse meil ju aiult ühe poolega - nendega, kellel närvid vastu ei pea ja vägivaldseks muutuvad, aga nendega, kes seda jama põhjustavad, ei tegele mitte keegi. Isegi õigust jääb neil veel ülegi, kui vaadata videosid ja lugeda niutsuvaid "lugejakirju", kus täiesti süütud tupsukesed sattuvad mingi hullumeelse närvihaige rünnaku ohvriks. Samas on eestis epideemiana levimas liikluses absoluutne oskamatus ja eeskirjade täielik eiramine. Justnagu ei kehtikski osad eeskirjade punktid, mis käsitlevad tee andmist ja manööverdamist liiklusvoos. Rääkimata juba tavalistest asjadest, nagu see, et suurele voeautole külje alla ei tohi tilpnema jääda, eriti kui see suunatule sisse lülitab."
"Muide, selline infantiilsuse järsk levik liikluskultuuris on täiesti reaalse põhjusega - meie seaduseandja ja repressiivorganind (eriti kohus) on sellist lollust juba aastakümneid propageerinud ja inimesed ongi lõpuks nii käituma hakanud. Kui ikka seadusesilm näitab aastakümneid ette, et liikluseeskirjades on punkte, mille täitmine on eriti kohustuslik (näiteks maanteel lubatud suurim kiirus, mida jälgitakse hullumeelsuse piirini ulatuvate üleriigiliste kampaaniateni välja), samas kui teel teiste liiklejate takistamise vältimiseks teepervele seismajäämise punktike on selline mõttetu helehall tindiplekike seaduse paragraafide rea kõige tagumises otsas, peale trükkalite nimesid ja arhiivitöötajate sünnipäevaõnnitlusi. Millal viimati karistati mõnda 90ne alas 85ga kõnkuvat kretiini, kes endale 2-3 km pikkuse autorongi sappa on kogunud? Ah? Millal viimati karistati mõnd klouni, kes takistas linnas ümbereaastumist (argiselt tavaline sigadus Tallinas ja Tartus)? Ma olen ainult ühe korra elu jooksul näinud, kuidas võetakse rajal maha Tallinnas sõiduridade vahel saalinud "kabetaja", aga olen ise pidanud korduvalt trahvi maksa selle eest, et ei vajutanud pidurit põhja "70ne" märgi ees, vaid lasin auto kiiruse sujuvalt alla ja täpselt märgi all oli see 10km/h suurem, kui lubatud, kuigi ma aeglusasin kogu selle aja. Noh, sellega ju on aastaid edastatud ullikestele sõnumeid, et võid sikerdada, molutleda ja ette keerata, kuidas tahad, pea-asi, et kiiruspiirangut jälgiksid hambad ristis."
"Liiklusraev on olnud kogu aeg olemas olnud, nüüd on olemas videokaamerad, mis sedasorti käitumist ka salvestavad. Ei ole head lahendust sellele probleemile. Nõukogude ajal piiras sedasorti käitumist mõningal määral neljarattaliste võimuatribuutide vähesus, praegusel ajal pole Eestis teadlikku poliitikat, mis piiraks autokasutust läbi maksude, piirangute ning ühistranspordi eelistamise nagu näiteks on Singapuris. Auto juba iseenesest muudab inimeste käitumist, tegu on pisikese piiratud territooriumiga puuriga, mida on vaja kiivalt teiste konkureerivate isendite eest kaitsta. Ühishuve, mis tekitaksid koostööd, on indiviidikeskses autotranspordis raske tekitada."
"Kui politsei hakkaks lõpuks tööle ja hakkaks jälgima ka teiste liikluseeskirjade täitmist peale lubatud piirkiiruse ületamise, siis hakkaks pilt ka muutuma. Hetkel on olukord selline, et liikluseeskirjad on muutunud pigem soovituslikuks. Hommikuti on bussirajad täis autosid, kes ei kulgevad mugavalt sealt üle ristmike, mitte aga ei keera esimesest ristmiskust paremale. Raua tänava kooli eest peatuvad pidevalt autod keset ülekäigurada selleks, et lapsi maha laadida - ehki ülekäigurajal peatumine on keelatud. Tipptunnil sõidetakse ristmikud pidevalt kinni jne. Piirkiirusest kinnipidamine on ka täiesti soovitulikuks muutunud - võimalus politseile vahele jääda on ju täiesti marginaalne."
"Uhked autod ja nende ennast täis juhid. Sellest kogu see jama hakkab. Olematud karistused. Saad liikluses suvaliselt mölakalt vastu hambaid ja selle eest saab riik 500 eurot."
