Hanso: NATO on olnud sunnitud reageerima Venemaa agressiivsusele
Täna Riia julgeolekukonverentsi avapaneelis esinenud kaitseminister Hannes Hanso ütles, et hiljutised muudatused meie julgeolekukeskkonnas ja NATO suhete muutust Venemaaga on põhjustanud Venemaa oma ebaseaduslike sõjaliste tegevustega Gruusias, Ukrainas ja nüüd ka Süürias.
„Need tegevused on lämmatanud meie soovi teha koostööd Venemaaga ning sundinud meid tegutsema kaitsealliansina,“ ütles Hanso paneelis, kus ta esines koos Läti ekspresidendi Vaira Vīķe-Freiberga, NATO endise peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni ja Kanada kaitseministri Harjit Sajjan’iga, teatas kaitseministeerium.
Kaitseminister Hanso tuletas meelde, et veel 2010. aastal nimetas NATO koostööd Venemaaga strateegiliselt tähtsaks, ehitamaks üles ühiseid huve kaitsvat kestvat rahu, ning kaks aastat hiljem nimetas Allianss Venemaad strateegiliseks partneriks.
„Kahjuks näitas Venemaa end 2014. aastal Krimmi annekteerides ja Ida-Ukraina separatiste toetades kui strateegilist vastast, mitte kui partnerit,“ rääkis Hanso. „Ka Venemaa riiklikus julgeolekustrateegias hakati nimetama NATOt ja Ameerika Ühendriike ohuks riigi julgeolekule.“
Hanso kirjeldas, kuidas kaitsealliansina pidi NATO reageerima sellistele arengutele, võttes möödunud suvel Varssavi tippkohtumisel vastu heidutuspoliitika, mille võtmeteguriks on usutav sõjaline kohalolek.
„Varssavis me rõhutasime, et Venemaa viimase aja tegevused ja väljendatud põhimõtted on vähendanud stabiilsust ja julgeolekut, suurendanud ettearvamatust ning muutnud julgeolekukeskkonda,“ ütles kaitseminister Hanso.
Hanso rõhutas, et sellist hinnangut siinsele julgeolekukeskkonnale jagab kogu euroatlantiline rahvusvaheline kogukond, kõik NATO liikmesriigid saavad aru, et ükski riik ei tohi iial arvata, et tal on õigus jõuga survestada teist riiki, nii nagu Venemaa on seda teinud Gruusia ja Ukrainaga ning Venemaa ebaseaduslikke tegevusi ei saa legitimeerida.
Kokkuvõtteks ütles kaitseminister Hanso, et me oleme praegu tunnistajateks pöördelistele aegadele meie ühiskondades, kus me peame langetama pikaajalise mõjuva otsuseid ning paraku kannavad rasked otsused immigratsiooni, sotsiaalsfääri ja julgeolekuküsimustes suuri hinnasilte.
„Aastate pärast hinnatakse meid otsustavuse ja tahte eest tunnistada muutusi meie arusaamades, retoorikas, kaitseplaanides ja julgeolekukeskkonnas,“ ütles Hanso. „Poliitikute ja arvamusliidrite ülesandeks selles on vahendada keskustelu rahvusriikide rollist 21. sajandi rahvusvahelistes suhetes.“
