Rootsi kuulutas välja juutide holokaustist päästja Raoul Wallenbergi surmaaja

Rootsi maksuamet (Skatteverket) kuulutas välja tuntud diplomaadi ja juutide holokaustist päästja Raoul Wallenbergi ametliku surmaaja, mille üle on vaieldud pool sajandit.

Wallenbergile omistatakse 100 000 juudi päästmist holokaustist, kui ta töötas Teise maailmasõja ajal Ungaris. Viimati nähti teda 1945. aasta 17. jaanuaril Budapestis, kui Nõukogude väed linna sakslastelt vallutasid. Nõukogude andmetel suri ta 1947. aastal Moskva vanglas, kuid pikka aega on spekuleeritud selle paikapidavuse üle, vahendab The Local.

Skatteverket deklareeris nüüd ametlikult, et Wallenberg suri viis aastat hiljem, kui väidetakse Nõukogude andmetes, 1952. aastal. Maksuameti teatel kuulutatakse Wallenbergi surmaajaks 31. juuli 1952.

Aastaid on Wallenbergi perekond püüdnud tema saatusest täpset pilti saada ning tema pärandit austada. Eelmisel aastal esitas perekond Skatteverketile taotluse kuulutada Wallenberg ametlikult surnuks „viisina tulla toime traumaga, mille me läbi elasime, et viia üks faas lõpule ja edasi liikuda“.

Pärast vangistamist 1945. aastal jättis Rootsi Wallenbergi suuresti saatuse hooleks ning selle tegevusetuse tõttu esines Rootsi tollane peaminister Göran Persson 2001. aastal avaliku vabandusega.

2013. aasta 27. augustil tähistati Rootsis esimest korda ametlikult Raoul Wallenbergi päeva tema pärandi meenutamiseks.