President Kaljulaid selgitab: riiklike tähtpäevade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus see pole olnud minu jaoks varem kombeks

President Kersti Kaljulaid ütles poleemikat tekitanud kirikutseremooniast keeldumise intsidenti kommenteerides, et riiklike tähtpäevade, samuti kiriklike pühade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus kirikuskäik pole olnud tema jaoks varem nende tähtpäevade osa.

„Ma austan inimeste usuvabadust. Ma pean lugu tööst, mida kogudused teevad ühiskonna nõrgemate abistamiseks. Ja ma austan inimeste soovi ja traditsiooni kaasata kirikut oma igapäevastesse tegemistesse. Kui mind kutsutakse kirikusse pulma või matusele, sest korraldajad on nii soovinud, siis loomulikult ma lähen. Kui Tori Püha Jüri kirikus mälestatakse veteranipäeval Eesti eest langenud sõjamehi, siis ma lähen sinna. Koos oma kontrollikoja kolleegidega kohtusime mõned aastat tagasi ka paavstiga ning sel kohtumisel järgisime kõiki kiriku tavasid. Sest mind kutsuti ja nii on kombeks,” kirjutas Kaljulaid Facebookis.

„Kuid riiklike tähtpäevade, samuti kiriklike pühade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus kirikuskäik pole olnud minu jaoks varem nende tähtpäevade osa. Mul ei ole midagi ühegi Eestis tegutseva kiriku vastu, minu lähedaste hulgas leidub ka näiteks Jaani koguduse liikmeid. See on nende inimeste vaba valik ja see ei ole kunagi tekitanud meie peres mingeid pingeid ega vaidlusi. Nii me austamegi ka pereringis üksteise vabadust uskuda seda, mis on igaühele oluline. Me otsime tröösti sealt, kust me seda leiame. Kes kirikust, kes mere äärest, kes metsast. See on igaühe vabadus. Ja seda pean ma kõige olulisemaks,” lisas Kaljulaid.

Hiljuti selgus, et president Kersti Kaljulaid on esimene Eesti riigipea, kes keeldus oma ametisse nimetamise päeval tema auks korraldatavast tänujumalateenistusest.