Kes on järgmine võimalik peaminister Jüri Ratas?

Laupäeval Keskerakonna esimeheks valitud Jüri Ratasel küll valitsuse töö kogemust pole, kuid ometi on sotsid ja IRL teinud talle ettepaneku peaministri kohale asuda. Taavi Rõivasel soovitasid koalitsioonikaaslased omakorda ametist tagasi astuda. Kes on aga uus võimalik peaminister?

Reformierakonna koalitsioonipartnerid Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) teatasid täna, et enam nad Reformierakonnaga koostööd ei tee ja peaminister Taavi Rõivas võiks ametist tagasi astuda. Partnerid süüdistasid Reformierakonda Keskerakonnaga koostöö plaanimises, kuid Rõivase kinnitusel Keskerakonnaga läbirääkimisi peetud pole. Reformierakondlased on ka märkinud, et seda on teinud hoopis IRL ja SDE ise. Igal juhul on praegune valitsus kukkunud ja ees ootab uus. IRL ja SDE on teinud juba Keskerakonna värskele esimehele Jüri Ratasele ettepaneku hakata peaministriks.

Kes on Jüri Ratas? Tuntuks sai ta 2005. aastal 27-aastaselt Tallinna linnapeana. Toona toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel tegi Tallinnas puhta vuugi Keskerakond, erakonna esimees Edgar Savisaar oli kaks aastat Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister ja samal perioodil oli Jüri Ratas Tallinna linnapea. Pärast seda hakkas Savisaar ise linnapeaks ja Ratas suundus riigikokku, kus ta kohe ka riigikogu aseesimeheks sai.

Kerime aga korra kaugemale, päris algusesse. Jüri Ratas sündis 1978. aasta 2. juulil Tallinnas, lõpetas 1996. aastal Tallinna Nõmme gümnaasiumi ja jätkas õpinguid Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. 2000. aastal lõpetas ta ülikooli ärikorralduse bakalaureusena ja kaitses 2002. aastal majandusteaduse magistri kraadi. Seejärel omandas ta veel teise kõrghariduse ja lõpetas 2005. aastal Tartu ülikooli õigusinstituudi õigusteaduse erialal. 2007. aastal alustas Ratas riigikogus töötamise kõrval õpinguid Tallinna tehnikaülikoolis doktoriõppes haldusjuhtimise erialal.

Töö

Töö tegemist alustas Ratas üsna pea pärast keskkooli lõpetamist: 1996–1998 oli ta turu-uurija firmas ANR Amer Nielsen Eesti ja 1997–1999 analüütik Ehituse TU Instituudis. Aastal 1999 asutas ta autohooldusega tegeleva osaühingu Värvilised ja oli kolm aastat selle tegevjuht. Ühtlasi tegutses ta aastatel 1999–2000 Eesti Kindlustuse müügiesindajana. Poliitikas alustas Ratas tegevust 2000. aasta augustis, mil ta liitus Eesti Keskerakonnaga. Poolteist aastat hiljem, 2002. aasta veebruaris, sai temast Edgar Savisaare juhitava Tallinna linnavalitsuse kantselei majandusnõunik. Aprillis 2003 nimetati ta Tallinna abilinnapeaks. Tema vastutusalaks olid teedeehitus ja kommunaalteenused. Sellel ametikohal töötas ta oktoobrini 2004 ja uuesti alates märtsist 2005 vastavalt võimukoalitsiooni muutumistele linnavolikogus.

Linnapea

2005. aasta sügisel pärast KOV valimisi võttis aga Ratase poliitiline karjäär tuule alla: Keskerakond võitis Tallinnas ülekaalukalt valimised, saavutas absoluutse enamuse ja moodustas ilma partneriteta uue linnavalitsuse. Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare toel tõusis linnapeaks senine abilinnapea Jüri Ratas, kelle linnavolikogu 2005. aasta novembris ametisse kinnitas.

2006. aastal hakkasid blogijad massiliselt linkima Jüri Ratase Tallinna kodulehel asuvale leheküljele sõnaga "abiratas". Seetõttu ilmus Google'i otsingumootoris otsingusõna "abiratas" puhul esimesena Jüri Ratase lehekülg. Tallinna linnakantselei oli seetõttu sunnitud korduvalt linnapea kodulehe aadressi muutma.

27. märtsil 2007 lahkus Jüri Ratas linnapea ametikohalt, sest ta valiti riigikogusse. "Jüri Ratasele antud rohkem kui 6000 häält on kindel alus minna riigikogusse. Tallinlaste huvid vajavad tugevaid esindajaid ka Toompeal," teatas ise tallinlastelt 18 013 häält saanud Savisaar kõnes, milles selgitas rahvale, miks ta otsustas mitte minna riigikokku, vaid Tallinna linnapeaks hakata.

Veel 7. märtsil oli Savisaar öelnud, et ei hakka Tallinna linnapeaks. "Jüri Ratas on hea linnapea ja tal on palju asju veel pooleli. Ma tahan teda edasi toetada," ütles ta ajakirjanikele. Ka Ratas ise kinnitas enne valimisi korduvalt, et ei kavatse valituks osutumise korral riigikokku minna, vaid jätkata linnapeana.

Pettumus

Esialgu suundus Ratas aga palgata puhkusele ja tema kohuseid asus täitma abilinnapea Taavi Aas. Ametlikult vabastas Tallinna linnavolikogu Ratase linnapea ametikohalt 5. aprillil 2007 ja valis uueks linnapeaks senise majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaare.

Ajakirjanike hinnangul oli linnapea kohalt lahkuma pidamine Jüri Ratasele ootamatu ja pettumust valmistav. Temale kui linnapeale ei olnud erilisi etteheiteid. On kahtlustatud, et Ratasel on olnud lahkarvamusi Savisaarega. Linnapea vahetamise põhjusena nägi Tallinna volikogu SDE fraktsiooni nõunik Jaak Juske vajadust paigutada Savisaar nähtavale ametikohale. Tema sõnul oli Ratas nagunii olnud marionettlinnapea, kes täitis erakonnajuhi ja majandusministri Savisaare käske.

Jüri Ratas algatas Euroopa Rohelise pealinna idee. Euroopa 15 linna esindajad ja Eesti Linnade Liidu esindaja allkirjastasid 15. mail 2006 Tallinnas Euroopa rohelise pealinna memorandumi, tehes Euroopa Komisjonile ettepaneku algatada rohelise pealinna tiitli väljaandmine. Euroopa rohelise pealinna tiitli saab säästva arengu põhimõtteid järgiv linn, kus on parandatud ühistranspordi kvaliteeti, laiendatud parkide ja haljasalade pindala, juurutatud nüüdisaegset jäätmekäitlust ning rakendatud innovaatilisi lahendusi linna üldise elukeskkonna parandamiseks. Euroopa Rohelise Pealinna auhinnale oli esimesel aastal 35 kandidaati, millest Euroopa Komisjon valis välja 8 finalisti. 23. veebruaril 2009 toimunud auhinnatseremoonial esindas Eestit Jüri Ratas. Euroopa Rohelise pealinna tiitel anti 2010. aastaks Stockholmile ja 2011. aastaks Hamburgile.

Riigikogu

Kui Ratas ka Tallinna linnapea ametist lahkuda ei soovinud, siis riigikogus on tal sellest hoolimata kenasti läinud. 4. märtsil 2007 toimunud XI riigikogu valimistel kogus Ratas Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkonnas 6109 häält, mis oli Mustamäe-Nõmme ringkonnas Urmas Paeti järel teine ja Keskerakonnas Edgar ja Vilja Savisaare järel kolmas tulemus.

2. aprillil 2007 kogunenud riigikogu XI koosseisu avaistungil valiti Jüri Ratas 38 poolthäälega riigikogu teiseks aseesimeheks. 15. juunil 2009 valiti ta 49 poolthäälega aseesimeheks tagasi.

28. augustil 2011 kandideeris Jüri Ratas Keskerakonna esimeheks, kuid kaotas erakonna XIII kongressil toimunud hääletusel senisele esimehele Edgar Savisaarele. Et ta erakonna juhatusse ei kandideerinud, siis jäi ta uuest juhatuse koosseisust välja. Tänavu kandideeris ta Savisaare vastu uuesti ja lõpetas Savisaare pika valitsusaja Keskerakonnas.

Pere

Isiklikust elust ka natuke: Jüri Ratase isa on 1999. aastast Keskerakonda kuuluv Rein Ratas. Jüri Ratas on abielus ning tal on tütar ja kaks poega.

Allikas: Wikipedia